"Ma olen mõelnud selle peale, et mingi ainuomane keel või hääl on loojal juba päris alguses olemas, ma üldse ei imestaks, kui see on olemas juba lapsena," selgitas Age Veeroos ja mainis, et sellest tuleneb ka selle tegevuse paradoks. "Ühest küljest on väga oluline õppida, kuulata muusikast ja kirjutada läbi muusikat, aga teisest küljest selle käigus ei tohiks kaotada seda häält, mis oli alguses olemas."

Veeroos tõdes, et võib-olla on ta muusikas allunud isegi liiga palju vormile. "Samal ajal olen unustanud, et materjal on huvitav ja see võiks teistpidi allutada vormi," mainis ta ja kinnitas, et viimastel aastatel on ta sellest lahti saanud. "Ma ei ole enam nii jäigalt mingi vormi küljes kinni, annan võimaluse sellel ise areneda."

"Oluline on ka see, et ma ulatuksin selle mängijani, kes seda lõpuks mängima hakkab," selgitas ta ja rõhutas, et teinekord on jäänud need koostööd kaugemaks. "Ma istun ninapidi oma töös ja kirjutan ühele koosseisule, aga kes need inimesed on, kes seda mängivad?"

Age Veeroos selgitas, et keelpillikvarteti "Lausuja" räägib inimesest, kes on tark ja oskab tähendussõnu, läbi mille ta saab teisi inimesi aidata. "Mulle tundus huvitav anda keelpillide abil edasi seda, kuidas ta häälitseb ja mida ta läbi elab, seega see on justkui inimorganism, mis seal kõlab."

Age Veeroosi uudisteos "Lausuja" tuleb Eesti Muusika Päevadel esmaettekandele Sinfonietta Riga keelpillikvarteti esituses 27. aprillil kell 19. Kontserti vahendavad EMP TV ja Klassikaraadio.