Festivali avakontserdi annab Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel, kes kannavad lisaks läti helilooja Platon Buravicky teosele ette ka kolme eesti helilooja värskeima loomingu. Näiteks Kozlova-Johannese teos "Aaria" seob ooperiaaria meloodia elektroonilise muusikaga.

"Sellisele ansamblile kirjutamine on mul täiesti esmakordne kogemus ja väga huvitav kogemus. Üldiselt ma olen ka tehnoloogias mitte kõige arenenud, targem ja parem," rääkis helilooja Tatjana Kozlova-Johannes. "Väga huvitav oli mõelda, kuidas saan oma traditsiooniliste vahenditega hakkama sellise loo kirjutamisega."

Esmakordselt on programmis ka Läti ja Leedu heliloojate teosed, sest festival on osa Balti Muusika Päevadest. Ettekandele tulevad teosed ja kontserdid koonduvad ümber tänavuse keskse teema - DNA, mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.

"Just nimelt need erinevused ja see muutlikkus, et see festival on iga kord uus, on tänu sellele, et kõik see looming on uus ja värske," rääkis Eesti Muusika Päevade kunstiline juht Helena Tulve. "Seetõttu on see vabadus kõige olulisem element selle juures. Ei ole mingisuguseid piire. Püüame leida võimalusi, et loojad ja interpreedid saaksid realiseerida need ideed, mis neil just praegu on hingel ja kõige värskemad. Niiet ka vormid on hästi vabad."

Kontsertidest Eestis, Lätis ja Leedus saab osa Eesti Muusika Päevad kodulehe ja Klassikaraadio ülekannete vahendusel.