Esko tõdes, et krüptokunst on justkui uus formaat digifailide halduses, mis on seotud ka krüptorahaga.

"Kõige lihtsamalt võib öelda, et on tekkinud mingisugune sertifikaat, mida ei ole võimalik kopeerida või varastada. On tekkinud digitaalne ainulaadsuse liides, mille saad panna digifailidele külge ja seda müüa," rääkis Esko. "Pigem müüaksegi ainulaadsust kui teoseid," lisas ta.

Ainulaadsuse annab digifailidele NFT (non-fungible token) ehk asendamatu märke.

"Me kõik võime seda pilti vaadata, me võime ta ka alla laadida ja kopeerida, aga ametlikult omada saab seda ainult üks inimene," selgitas Esko.

Ta lisas, et krüptokunstiga tegelemise peale on mõeldud ka Eestis, ent kuigi kaugele sellega veel jõutud ei ole.

"Võiks öelda, et tegelikult on käimas praegu selline buum ja meeletud summad liiguvad selles maailmas," tõdes ta.

Olgugi et krüptokunst on suurt populaarsust kogumas, ei suhtuta Esko sõnul sellesse veel tegelikult kuigi tõsiselt.

"Kunstimaailm ise ei ole seda liiga tõsiselt võtnud. Pigem on see, et elame ja näeme, vaatame, mis sellest saab. NFT kunstist on veel kauge rääkida, pigem me räägime endiselt kunsti NFT-dest või siis krüptovahendusel müüdavast kunstist. Kunsti ennast ta veel muutnud ei ole," ütles Esko.