Omaette kultuuriliseks nähtuseks kujunenud reivi vaadeldakse näitusel nii selle algusaja – 1980. ja 1990. aastate – kui ka tänapäeva kontekstis. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka Berliini klubi Berghaini uksehoidja Sven Marquardt.

Katusterminina koondab mõiste "reiv" elektroonilise muusika peod, mida iseloomustab isetekkelisus ja kultuuriline iseseisvus. Näituse eesmärk on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Eksponeeritud teosed annavad sissevaate reivikultuuri eri avaldumisvormidesse, pakkudes välja eri kunstnike käsitlusi reivi kõrgehetkest 1980. aastate Londonis kuni praeguse klubikultuurini Berliinis. Samuti võtab näitus vaatluse alla reivi jõudmise Eestisse ning sellest võrsunud sündmused ja subkultuuri.

Lisaks reivinähtuse tutvustamisele selle ajaloolises kontekstis võimaldab väljapanek kuraatori Kati Ilvese sõnul mõtiskleda hetkel aktuaalse teema – ööelukultuuri ja klubide tuleviku – üle pandeemia ja muutunud ühiskondlike olude kontekstis.

"Spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued teosed loovad temaatilist lisaväärtust: ajal, mil peokultuur on pandeemia tõttu seiskunud, rajab näitus selle kaasava ja viljaka keskkonna, mida varem on kehastanud reiv," märkis Ilves.

Näitusel osalevad Jeremy Deller, Rineke Dijkstra, Bogomir Doringer, Kiwa, Sandra Kosorotova, Mark Leckey, Anna-Lena Krause, Sven Marquardt, Tarvo Hanno Varres, Tobias Zielony, The Otolith Group, Anne de Vries, Gillian Wearing.

Pärast seda, kui muuseumid saavad taas uksed avada, näeb näitust "Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel" veel kuni 17. oktoobrini 2021.