Tegemist on natuke omamoodi näitusega. Eksponaate peaaegu pole, on aga palju tekste, mida tuleb lugeda ja mille üle mõelda. Mingil määral sarnaneb see visiidile psühholoogi juurde, kes aitab patsiendil oma emotsioone analüüsida, vahendab "Aktuaalne kaamera".

"Sellepärast me olemegi emotsioonidele niivõrd suurt osa meie näitusest pühendanud, nende nime äranimetamisele, et inimesed oskaksid neid ära tunda ja tunda ära ka nendega seotud reaktsioone. Me anname ka mingid põhiteadmised selle kohta, kuidas eriti just oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla. See on väga oluline oskus," sõnas näituse kuraator Ülle Kask.

Näituse üks võtmeteema on inimese vaimne tervis. Seda eriti praegu, koroonapandeemia ja -kriisi valguses. Kuid eestlaste kujutlust õnnest pandeemia eriti ei mõjutanud.

"Läbi aastate on eestlaste jaoks olnud materiaalne heaolu väga tähtis. Me oleme väga edumeelsed selles mõttes. Tervis mõjutab ka väga palju seda hinnangut. Kahjuks praegu, kui vaadata seda õnnelikkuse kaart, siis vanuses 40 me oleme veel väga kõrgel, aga pärast juba läheb mõõna peale. Et pensionärid väga palju ei märka, et nad on õnnelikud," rääkis tervisemuuseumi giid Jegor Jermakov.

Võib tunduda, et õnne teema on lihtne – kui sul on kõik korras, siis oledki õnnelik. Näitus aga seab sellist arusaama kahtluse alla.

"Me ei saa õnne teemale väga lihtsustatult läheneda. Sellepärast me oleme ka andnud sellist sisu, kus inimesel tuleb aega võtta, täita ära üks väikene tasakaalu ratta kaart ja tõmmata paralleele oma enda eluga," selgitas Kask.

"Õnn on rõõmu, rahulolu või positiivse heaolu kogemus ühes tundega, et inimese elu on hea, sisukas ja tähendusrikas," lisas ta.

Näitus on lahti kuni järgmise aasta mai keskpaigani, siis liigub ekspositsioon Tartusse, Narva ja Pärnusse.