Aastatel 1926 - 1939 tehtud 75 originaalteose seas on mitmeid joonistusi naisest nimega Nelly Stulz, tema oli kollektsiooni esimene omanik ja ühtlasi Eduard Wiiralti inspireeriv armuke.

"Huvitaval kombel Wiiralt, kui ta Nellyt joonistab, ei kasuta sellist groteskset laadi kui teiste naisaktide puhul. Need on märksa klassikalisemad ja harmoonilisemad. See Nelly suhe lõpeb aastaga 1933, kui Wiiralt kokku kukub ja pärast arstide karmi keeldu mitte alkoholi tarbida ta muutab oma elustiili ja koos sellega muutub ka natuke tema kujutamislaad," selgitas näituse kuraator Mare Joonsalu "Aktuaalsele kaamerale".

Metsikumast ja karakteersemast Prantsusmaa perioodist pärinevad mitmed ainulaadsed joonistused, samuti näiteks ka tähtteose "Põrgu" visandid ja pühakute seeria. See, kuidas jõudis kogu soome helilooja kätte, peetakse omamoodi imelooks. Nimelt sattus Juhani Komulainen 2002. aastal Pariisis oksjonile, kus müüdi kogu liigagi soodsa hinnaga.

"Komulainen mõistis päris kiiresti, millega on tegu, ta oli juba varem nii palju eesti muusikute ja kunstnikega suhelnud, tema teadis nende väärtust. Need inimesed ei teadnud millega on tegu," rääkis kuraator Joanna Hoffmann.