Teadlastepaari kureeritud näitus ühendab teaduse, ulme ja kunsti.

"Need kolm asja on teemad või valdkonnad, mis on meile elus olulised. Me oleme teadlased, me oleme kunstihuvilised ja samas oleme me ka ulmehuvilised. On isegi öeldud, et ulme on teaduse valvekoer. Paljud eetilised küsimused, mis tekivad teaduses on juba tegelikult ulmekirjanduses ammu enne läbi käsitletud," rääkis materjaliteadlane, näituse kuraator Kaija Põhako-Esko.

Lisaks kunstile on Eskod näitusele lisanud ka raamatukogu, kus on suur valik ulmekirjandust. Oma kunstnikudebüüdi teeb ka Tõnu Esko ise. "Minu teos on selline konseptuaalne ja inspireeritud minust endast. Tuleb inimese DNA visualiseerimine erinevatel kujudel," rääkis Esko.

Näituselt leiab nii noorte kunstnike, näiteks Siiri Jürise ja Estookini töid, aga ka vanameistrite Kalju Kivi ja Leonhard Lapini teoseid.

"Me olemegi üritanud Kaijaga teha sellise näituse, mis on selline suvine kontsert, kus on küll Wagnerit ja Mozartit, aga ka kergemat muusikat ja meelelahutust. Lihtne, aga visuaalselt huvitav ja üllatav ja samas ärgitada mõtteid, keerulisi mõtteid, mille üle mõlgutada," ütles Tõnu Esko.

"Kunst ja teadus on selles mõttes sarnased, et mõlemad tegelikult tegelevad maailma peegeldamise ja maailma mõtestamisega. Ka siin meie näitusel on üks teos, Markus Kasemaa "Geneetiline maailmakaart", mis on ilmunud teadusajakirja "Nature" kaanel. Ja see on üks võimalus, kuidas teadustulemusi läbi visuaalse keele, läbi kunsti tutvustada," rääkis Kaija Põhako-Esko.

Pühapäeva avatakse näitus virtuaalselt. Järgmisest nädalast saab teaduse-, kunsti ja ulmeilma aga ka päriselt siseneda.