Patarei vanglas esilinastub dokfilm "Patarei", esitletakse ka muuseumi kavandit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Patarei vangla. Autor/allikas: ERR

Patarei vangla hoovis esilinastub 3. juunil režissöör Riho Västriku uus lühidokumentaal Patarei ajaloost. Avalikkusele esitletakse ka hoonesse rajatava kommunismiohvrite mälestusmuuseumi kontseptsiooni, mis keskendub valguse ja varjude kujunditele.

Eesti mälu instituudi tellimusel valminud eksperimentaalne dokfilm "Patarei" viib vaataja ajarännakule Patarei merekindlusse. 20. sajandil oli hoone kasutusel vanglana, kuhu totalitaarsed režiimid vangistasid tuhandeid süütuid inimesi. 

Filmi idee põhineb fantaasiamängul – kui need seinad räägiksid. Jutustaja on fiktsionaalne kinnipeetu, kes on justkui unustatud terveks sajandiks Patareisse. Jutustaja tekst põhineb erinevate reaalsete inimeste kaasustel. Kinnipeetu räägib näitleja Tambet Tuisu häälega. 

"Põhiline tunne, mida Patarei filmimise ajal kogesin, oli klaustrofoobia. Ma loodan, et meil õnnestus seda ka vaatajatele edastada," ütles filmi režissöör Västrik.

"Kuigi iga lugu on seostatav konkreetse inimesega, soovitan sellele mitte liialt mõelda. Otsida tasub üldistust ja see peaks vaatajani jõudma eelkõige läbi meelte," lisas ta.

Film linastub juuni keskel ka ERR-i kanalites.

Muuseumi arendamise eest vastutava Eesti mälu instituudi juhatuse liige Martin Andreller toonitas, et muuseumi ülesanne on koondada ja levitada teadmisi kommunistlike režiimide ajaloost ja kuritegudest ning jäädvustada Patareis süüta kannatanud inimeste lugusid.

"Muuseumi eelkäijat, Patarei näituseala "Kommunism on vangla", on külastanud kahe viimase aasta suvehooajaga üle 54 000 inimese paljudest riikidest. See annab julguse väita, et inimesed tahavad rohkem süveneda kommunistlikku pärandisse ja peavad Patareid eriliseks paigaks," ütles Andreller.

"Koostöös projekteerija, riigi ja hoone omanikuga loome 2026. aastaks hoone idatiivas muuseumi, mis haarab endasse nii Patarei enda kirjut lugu kui ka paljude rahvaste katsumusi kommunistlike diktatuuride võimu all. Sellest saab mälupaik, kus õppida ja mõtestada meie ja kogu maailma 20. sajandi ajaloo tumedamaid, ent ka õpetlikumaid lehekülgi, et need enam kunagi teoks ei saaks," lisas ta.

Kohalviibijaid tervitab hoone omanik Urmas Sõõrumaa. Kavandit esitlevad neljapäeval Ott Sarapuu (Motor, partner ja tegevjuht) ja Liis Lindvere (KOKO arhitektid, sisearhitekt). Need ettevõtted kinnitati muuseumi projekteerimise riigihanke võitjateks. 

Patarei näitusealal, mis töötab tänavu 28. maist septembri lõpuni, on avatud ka märtsiküüditatu Vello Hindreuse (1930–2020) unikaalsete Siberi fotode näitus. Tegemist on ühe suurima säilinud koguga, mis kajastab elu Siberis ajal, mil tuhanded eestlased võitlesid seal ellujäämise eest. Rohkem infot näituse kohta leiab siit.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: