Nick Brandt: parem on olla vihane ja aktiivne kui vihane ja passiivne

Foto: Ken Mürk/ERR

Fotografiska avas reedel näituse "See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm", mille autor Nick Brandt on mees, kes teinud muusikavideoid nii Whitney Houstonile kui ka Michael Jacksonile. Just 95. aastal Tansaanias Jacksoni loole "Earth Song" videot filmides avastas Brandt Aafrika ja sai alguse tema uus elu fotograafina.

"Minust sai fotograaf, kui minu kinnisideeks muutus looduse kadumine ja hävitamine. Ma kurvastan ja tunnen valu seepärast, et näeme kõikjal ilu, mida iga päev hävitatakse. Ma alustasin juhtumisi Aafrikaga, sest ma armusin just sellesse kohta," selgitas ta "Ringvaates".

Fotosarjad "See tühi maailm" ja "Meile jääb vaid tolm" oleks võinud aga pildistada ükskõik kus, tõdes Brandt, kes on fotograaf olnud 20 aastat ja tõdes, et asi on hullemaks muutunud ja see ajendaski teda nende kahe sarjaga käsitlema seda, mida ta nägi, palju otsesemalt.

"Kui maailmas tekib kriis, mis sulle eriti korda läheb, siis on väga lihtne masendusse langeda ja vihaseks saada ning tunda, et sa oled abitu, ei suuda midagi teha," rääkis ta. "Ma ütlen alati, et parem on olla vihane ja aktiivne kui olla vihane ja passiivne. Sedasi olen mina vihane ja aktiivne."

Sarjas "See tühi maailm" on kõik fotod pildistatud täpselt samast kohast. "Kaamera ei liikunud. See juhtus nii, et kõigepealt pildistasime loomi, kui nad liikumisandurid käivitasid. Nii jäid nad kaamera ette koos valgusega täpselt selles kohas. Ja kui need fotod olid olemas, siis jätsime kaamera samasse asendisse ning ehitasime rekvisiidid ja tõime sinna inimesed."

Brandt selgitas, et inimesed olid kõik kohalikud, kes kutsuti pildistamiseks kohale. "Mulle ei meeldi kedagi juhendada. Mulle meeldib lasta inimestel omasoodu toimetada, nii et nad ei märkagi pildistamist."

Samas leiab ta, et inimesed ei ole kurjamid. "Progressilaine on inimesed kaasa haaranud, just nagu loomadki."

Tuleb mõista, et elame kõik ühes kodus

Lisaks sõnumi levitamisele fotokunsti kaudu on Brandt asutanud ka ühingu nimega Big Life Foundation. Selle eesmärk on Aafrika loodust ja loomi kaitsta ja säilitada.

"2010. aastal nägin ma tõeliselt paisuval määral elevantide ja teiste loomade hävitamist ja salaküttimist selles piirkonnas, kus ma olin aastaid pildistanud. Väga vähesed mittetulundus- ja valitsusorganisatsioonid tegid midagi," rääkis Brandt.

"Ja kuna minu fotosid koguvad inimesed, kellel on tihti päris palju raha, sain ma nende poole pöörduda ja koguda raha, et käivitada organisatsioon, millest on kujunenud 500 töötajat koondav Big Life 6500 ruutkilomeetri suurusel alal Ida-Aafrikas."

Selle ajaga – 2010–2021 – on kõigi loomade tapmine ja salaküttimine tema sõnul dramaatiliselt kahanenud ja elevantide, lõvide, kaelkirjakute, gepardite arvukus suurenenud.

"Me oleme siin planeedil kõik omavahel ühendatud. Mõelge rändlindudele, kes lendavad igal aastal Põhja-Euroopa ja Aafrika vahel. Nende arv on kiiresti kahanenud. Ja juba see, et me sööme toitu, mis pole orgaaniline. Pestitsiidid, mille abil seda toitu kasvatatakse, tekitavad Euroopas putukate apokalüpsise," selgitas Brandt.

"Lindudel pole midagi süüa. See sündmuste ahel iga piirkonna sündmuste vahel on dramaatiline ja mulle tundub, et peame arvama, et elame kõik ühes kodus. Vahet pole, kas elad Eestis, Siberis, Lõuna-Ameerikas või Aafrikas. Me kõik elame sellel ühel, üllatavalt väikesel planeedil."

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Heleri All

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: