Vahter sõnas, et hetkel teavad Nobeli kirjanduspreemia laureaadi nime vaid valikukomitee ja veel paar inimest. "Pakkumisi aga on," tõdes ta ja lisas, et üllataval kombel on see ka suur äri kihlveokontorites. "Kümme aastat tagasi pandi paremini täppi, seal oli mitu aastat järjest, kui võitiski see, kes oli number üks favoriit, tagantjärele saadi teada, et seal oli üks inimene, kes lekitas, komitee liikme abikaasa oli ilmselt see."

"Viimastel aastatel peafavoriit ei ole võitnud, küll aga on see võitja olnud esikahekümne seas, ta pole olnud tohutu üllatus," nentis ta ja lisas, et Nobeli kirjanduspreemia puhul on sisemine reglement, et kandidaat peab olema mitu aastat kaalumisel. "Siis see info natukene imbub välja, seal on paar kindlat teed, kuidas see välja imbub, näiteks, kui komitee juba arutab, siis nad tellivad kirjastaja käest teatud hulga raamatuid."

Sellest räägivad aga kirjastajad suure hea meelega. "See on selline müügiargument, et küll see autor saab varsti Nobeli," nentis ta ja selgitas, et ring, kes võivad esitada Nobeli kirjanduspreemiale kandidaate, on väga suur. "See pole üldse nii, et ainult riik või kirjanike liit võib esitada, tegelikult võib esitada ka inimene, kellel on doktorikraad kirjandusteaduses."

"Kui 1940. aastatel oli kandidaate kuskil 30–40, siis praegu on ikkagi sadades," mainis Tauno Vahter ja sõnas, et tõenäoliselt saab preemia kirjanik, keda eesti keelde pole tõlgitud. "Seal küll figureerivad, kes on ka Eestis tuntud, näiteks Margaret Atwood ja Haruki Murakami, aga üldine arvamus on see, et nad nagunii ei saa, kuna Nobeli komitee ei soosi väga tuntud autoritele preemia andmist."

Vahteri hinnangul on potentsiaalsete võitjate jaoks kaks gruppi. "Ühed on need, kes ühiskondlik-poliitilistel põhjustel tunduvad tõenäoliselt kandidaadid ehk siis väga vähe on endiselt naisi võitjate seas, see võiks olla pigem naine, kuigi eelmine ja üle-eelmine aasta said naised," ütles ta ja tõi välja, et nelja põhikandidaadi seas on kolm naist. "Viimase seisuga peeti põhikandidaadiks Prantsuse kirjanikku Annie Ernaux'd, kes kirjutab autobiograafilisi raamatuid elust Prantsusmaal pärast sõda."