Esmaspäeval on riigikogus arutlusel kultuuri strateegilisi sihte seadev dokument Kultuuri arengukava 2021–2030, kus filmivaldkonna suunad on üsna konkreetsed. "Kui "Kultuur 2020" oli rohkem Eesti Vabariik 100-st ja kindlasti ka stuudio loomisest Eestisse, siis seekordne arengukava on tunduvalt detailsem," selgitas Edith Sepp ja lisas, et Eesti filmivaldkond tahaks edasi liikuda ja ka päriselt areneda. "Selleks, et areneda, on vaja ka investeerida."

Sepa sõnul panid nad dokumenti üsna konkreetsed tegevused sinna kirja, millele nad loodavad ka investeeringuid saada. "Kui eelmise dokumendi puhul rääkisime rohkem tootmisest, siis nüüd oleme laiemaks läinud, kuna maailm on nii kõvasti muutunud ja voogedastusplatvormid tulevad peale, siis see ei muuda mitte ainult tootmist ja levitamist, vaid ka laiemalt seda, keda me valmistame ette BFM-is, kas me tegeleme kirjaoskusega või kas filmikunst on üldse rahvusteaduste seas kirjas."

"Filmikunst pani oma osa arengukavast kokku koos valdkonnaga, räägiti läbi nii režissööride, tootjate kui ka filmikooliga, seega üks punkt, mis sai kirja, oli see, et me võiksime vaadata lähemalt audiovisuaalmeedia direktiivi natukene lähemalt ning kasutada kõiki võimalusi, mida see annab," selgitas ta ja mainis, et üks võimalus on see, et suured voogedastusplatvormid, mis on Eestis oma vaatajad leidnud, võiksid panustada sisutootmisesse.

"Selle punktiga tahaksime kindlasti edasi liikuda, kas see tähendab maksustamist või filmile seaduse loomist, tuleb analüüside käigus selgeks teha, aga need arengud võiksid alata ja me võiksime selle teemaga edasi liikuda," nentis Sepp.