TikToki näol on tegemist mobiilirakendusega, mille kasutajad loovad erinevaid loomingulisi lühikesi videoklippe, mida rikastatakse efektide, laulude, tekstide või muu interaktiivsega. Oluliseks tugisambaks platvormi menu tagamisel on erinevad väljakutsed, näiteks õpitakse selgeks ja etendatakse tantsukavasid või naljakaid sketše. Erinevuseks seni peamist rolli mänginud Facebooki ja Instagramiga on see, et kui Facebook on loodud inimeste omavaheliseks (otse)suhtlemiseks (Messenger, grupid, sündmused) ning Instagram fotode jagamiseks, siis TikTokis on selge fookus videoklippidel.

TikToki kasvavast rollist ja mõjust ühiskonnas annab indikatsiooni see, et kui vabariigi valitsusele otsiti käesoleva aasta alguses kommunikatsioonibüroo juhti, siis oli muude dokumentide kõrval kandideerimiseks vajalik esitada ka essee, mille teemaks oli "Valitsuskommunikatsioon digimaailmas: kuidas kasvatada usaldust riigi vastu Tiktoki ajastul?". Eks ole siis loogiline, et ka võimu juurde pürgijad oma tee sinna leidnud on.

Eesti erakondadest on TikTokis esindatud Sotsiaaldemokraadid (@sotsid), Roheliste noorteorganisatsioon (@noored_rohelised), Eesti 200 (@200tiktokis) ning selle erinevad piirkonnad (näiteks Viljandi @viljandi200) ja Keskerakonna noored (@kesknoored). Kuivõrd parteide aktiivne osalemine TikTokis on veel üpriski värske nähtus, siis on pakutava sisu kogus, järjepidevus ning kvaliteet veel kohati lünklik ja hüplik.

Põnevamate näidete osas võib neil valimistel esile tõsta erakonna Eesti 200, kes lülitus valimisvõistlusse ka platvormil TikTok, paludes oma erinevate piirkondade kandidaatidel just sel platvormil aktiivne olla. Selle tulemusena võib sealt leida väga põnevaid lühivideoid näiteks Viljandi linnapeaks pürginud Ando Kivibergist ning Tallinna linnapea positsiooni ihaldanud Marek Reinaasist, kus keskealised mehed end järgmiseks linnapeaks tituleerides muusika taktis pisut koomiliselt kätega vehivad.

Keskerakonna ridadest on TikTokis omamoodi (anti)kuulsuseks kujunenud Oudekki Loone, kelle loodav sisu pole niivõrd poliitiline kui pigem meelelahutuslik olmematerjal, kuid mis on piisavalt omalaadne, et silma paista. Nii võib näha Loonet aasal lilli nuusutamas, vanalinnas jalutamas ning oma esimestest hirmudest rääkimas jne. Küll aga on Keskerakonna noored teistega võrreldes oluliselt aktiivsemad ning nende kontolt võib leida nii hoogsa video koos erakonna esimehe Jüri Ratasega, maskide kandmist propageeriva lühivideo koos sotsiaalministri Tanel Kiigega kui erinevaid platvormile omaseid "väljakutsevideoid," kus proovitakse üht või teist populaarset ülesannet sooritada, nt tantsitakse, kriibitakse kahvliga taldrikuid jne. Kontrastiks on aga kahtlase väärtusega klipid, mille puhul tundub, et neid on tehtud lihtsalt tegemise pärast, näiteks Maardus kandideeriv Ilja poseerib kohmetult teetermosega.

Sarnaselt Kesknoortele on ka sotsid kaasanud oma kanalisse lisaks teistele ka erakonna tipp-poliitikuid. Nii näiteks võib leida videotest Marina Kaljuranna ning Natalie Metsa. Ent kui sotsid on oma konto loomisest juunikuu lõpust suutnud genereerida vaid 12 lühivideot, siis Kesknoored on alustanud kontoga vaid kuu aega varem ja jõudnud tänaseks valmis treida enam kui 50 videoklippi. Ka jälgijate arv on keskpartei noortel sotsidega võrreldes mitmekordne.

Indiividide tasemel ületas uudiskünnise sel suvel Reformierakonna Haapsalu linnapeakandidaat Roger Tibar (@rodzjeer), kelle tantsuvideo pälvisid potentsiaalsete valijate pahameele ning tekitasid küsimuse noormehe tõsiseltvõetavuses. Linnapeakandidaati see ei takistanud ning usutavasti tutvustab ta lisaks Haapsalu kettagolfi radadele ka oma poliitilisi vaateid platvormil tänaseni. Omamoodi loominguliselt on sisuloomele lähenenud ka Roheliste Tartu linnapeakandidaadina valimistel osalenud Johanna-Maria Tõugu, kelle loomingust leiab nii videoid tantsimisest kui poliitiliste oponentide tögamist.

Kindlasti leiab aktiivseid poliitikutest tiktokkareid platvormil näppu lohistades veel mitmeid ning kuna eristumine ning X-faktorid mõjuvad sedalaadsetel platvormidel pigem ligitõmbavalt, siis on raske öelda, kes nimetatud kandidaatidest on tabanud naelapea pihta ning kelle katsetused on pigem liiva jooksnud. Kuigi TikTokis on populaarsuse etaloniks jälgijate ning läikide arv, siis poliitikute jaoks käib mäng häälte nimel. Julgusest proovida pole väheks igal juhul jäänud ning usutavasti võib keskkonna jätkuva menu korral näha sinna kolimas senisest märksa rohkem poliitikuid ning erakondi.

Kuivõrd neil valimistel olid kandidaatidest TikTokis esindatud veel vähesed, siis üha suureneva kasutajaskonnaga platvorm võib olulist rolli mängida juba järgmistel Riigikogu valimistel. Seal on võimalik kandidaatidel avada oma loomingulist poolt, kõneleda väga tugevalt nooremate valijatega, kuid oluline on ka arvestada, TikToki loogika on Instagramist ja Facebookist hoopis erinev ning see seab uued väljakutsed nii parteide kommunikatsioonimeeskondadele kui kandidaatidele individuaalselt.

Miks? Peamiselt seetõttu, et näiteks pole veel täna võimalik TikToki mugavalt reklaami osta ja poliitikud peavad kohanema süsteemiga, kus algoritm tõstab ise esile sisu, mis suuremale hulgale kasutajatest meeldida võiks. Loovust aga rahaga ei osta.

Kohalike valimiste tulemused aga näitavad, et uue ajastu poliitika vajab ka uutmoodi lähenemist kampaaniatele. Äkki tuleb see muutus koos tiktokkidega?