Arhitekt ja kunstiakadeemia doktorant Johan Tali on trükisooja raamatu teemade ja koostamisega tegelenud ligi neli aastat. "Esimene suurem ülesanne meie uurimisgrupil oligi, kuidas uurida nii suurt asja nagu linn ja mis teemasid peaks käsitlema," rääkis Tali.

Raamat "Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid" on jaotatud kuueks peatükiks, millest mõned käsitlevad linna ja selle planeerimist tervikuna, teised pööravad tähelepanu kindlatele piirkondadele.

"Ülemiste City on pulbitsev uue majanduse süda, kuhu kerkinud ärilinnak on uus linnakeskus Eesti tõusvale majandusele. Teisalt siin kõrval on Lasnamägi, kus peamiseks teemaks segregatsioon. See muutub järjest rohkem koduks ühesugustele inimestele," sõnas Tali ja lisas, et peamiseks teemaks on Lasnamäel elavate inimeste ligipääsetavus tööle. "Küsimus on, kuidas tekitada kodu lähedal asuvaid töökohti ja keskkonda, et seeläbi areneks ka avalik ruum."

Linna kujundamine on pikk protsess. Tänased otsused mõjutavad, milline hakkab Eesti pealinn 20-30 aasta pärast välja nägema.

"Tallinna linn on täis järjest rohkem kasutuna seisvaid tööstusalasid. Nüüd on küsimus, mida me teeme selle tööstuspärandiga ja kuidas me selle uuesti linnaruumiga liidame," sõnas Tali. Neid näiteid on tema sõnul üle Tallinna: Telliskivi, Noblessneri sadama ala, Tallinna sadama ala.

400 leheküljel võrreldakse Tallinna linnaplaneeringut ka naaberlinnadega - Helsingi, Riia ja Vilniusega -, aga ka teiste pealinnadega, näiteks Kopenhaageniga, mida on nimetatud üheks Euroopa elamisväärseimaks linnaks.

"Eks neid teemasid tuleb alati ka juurde. Mõtleme praegu väga kuuma teema peale ehk kogu maailmas olev kliimakriis. Tegelikult see rullub lahti just linnades," leidis arhitekt.

Raamatu lõpus heidetakse pikem pilk tulevikku ja küsitakse, milliseid linnaehituslikke lahendusi Tallinn vajaks, et olla eeskujuks mitte ainult Põhja-Euroopale, vaid tervele maailmale.