Lavastusel on tuttav õuduslugude raamistik: kolm endist klassikaaslast saavad kokku vanas maamajas, millega seoses on neil väga sünged mälestused.

Ühest küljest avaneb publikule kummituste maailm, kuid teisest küljest hakkavad avanema ka tegelased ise ning koha mõjul langevad maskid.

Etendusest saab osa nii teatrisaalis kui ka veebiülekande vahendusel. Laval on Kaisa Selde, Liis Haab ja Hans Kristian Õis.

"Neil on siin üks selline episood, kus nad muutuvad või moonduvad ja neil on ülesandeks antud, et nad peavad minema sellega võimalikult publikusse ja meil on niigi väga intiimne saal. Proovis, kui olime selle ülesande koreograaf Kristinaga andnud, siis ma istusin esireas nimme ja mul hakkas hirmus," kirjeldas lavastaja Vahur Keller "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui tavaliselt teatris hoiab näitleja ennast laval just tagasi, eriti, mis puudutab emotsioone ja emotsioonide võimendamist läbi keha, siis siin on see just hästi avatud ja lubatud. Lähtusin siin selle koreograafia või nende koletantsude tegemise juures just Jaapani traditsioonilisest butoh' teatrist, kus su sisemaailm, su sisemine pimedus on just hästi välja toodud, nähtavale toodud," selgitas koreograaf Kristina Paškevicius.