Tõnis Saarts: Neoliberalismi ja populismi paratamatus ehk XXI sajandi demokraatliku kapitalismi anatoomia  

Globaliseeruvast teadmuspõhisest majandusest kasu lõikav uus haritud keskklass ei soovi sugugi hakata oma võiduvilju niisama lihtsalt jagama kaotajatega, s.t fordismiajastu vana keskklassi ja töölistega. 

Tihti näevad paljud vasakpoolsed intellektuaalid ja poliitikud neoliberalismi vandenõuna, "Chicago poiste" (Chicago majandusmõtte koolkond) osava turunduskampaania kahetsusväärse tulemina. Just nemad müüsid omal ajal valitsustele maha idee minimaalriigist ja piiramatutest turuvabadustest. Nii võimaldasid nad kapitalil hakata taas võimutsema ühiskonna üle, lõpetades varasema palju võrdsema tööstuskapitalismi kuldajastu. Samamoodi mõistavad paljud vasakintellektuaalid ka populismi ja äärmuslike erakondade esiletõusu: nende eesotsas on osavad ja kurjad demagoogid, kes lihtsalt hullutavad rahvast. Usutakse, et küllap on neid ohjeldades ja paljastades võimalik populistide toetus peagi taas alla tuua ning harjumuspärase poliitikategemise juurde naasta. 

Laurits Leedjärv: Silmade avanemise päev 

Aeg näitab, kas 24. detsember 2021 jääb inimkonna mällu kui ühe uue ajajärgu algus – päev, mil saime uued silmad universumi uudistamiseks. 

Aasta lõpp on uue algus. Mõni aasta võib ajalukku minna just tänu oma viimastel päevadel toimunule. Näiteks alustas 27. detsembril 1831 ligi viis aastat kestnud ümbermaailmareisi Briti kuningliku mereväe laev Beagle, pardal 22aastane Charles Darwin, kes reisil nähtu ja kogetu-kogutu põhjal jõudis liikide tekke ja evolutsiooni teooriani. Aeg näitab, kas 24. detsember 2021 jääb inimkonna mällu kui ühe uue ajajärgu algus – päev, mil saime uued silmad universumi uudistamiseks.

Heili Sepp: Tervendav, teisendav, keskikka triiviv tuul 

Nii Martin Alguse, Mart Kangru kui ka Vahur Afanasjevi värskes luulekogus peegeldub apokalüpsisega harjutatud ja vaikuse piiril vahti pidava põlvkonna kogemus muutuvas maailmas. 

Martin Algus, Paranemine. 

Mart Kangur, Kellegi teisena. 

Vahur Afanasjev, Tuulevaiksed aastad. 

Läksin laupäeva hommikul poodi, et osta kolm raamatut luulet, nagu mõni teine ostab kolm pudelit veini.  

Eakas mees ja letitagune noorsand olid elavas keskustelus. Kedagi teist ses pisikeses sõltumatus poekeses ei olnud. Vanemal mehel õnnestus veenda noorem deklameerima tema ulatatud köitest üht luuletust. Noppisin raamatuid, saatjaks aegamisi kõlavad sõnad.

Andrei Liimets: Eksistentsiaalse ohu aastad filmimaailmas

Voogedastusajastu algus ja "Eesti filmi lõpp" –filmiaasta 2021 tõi muudatusi ja huvitavaid tuuli nii meil kui ka mujal.

Keeruline on öelda, kas varsti kaks aastat kestnud koroonapandeemia on toonud filmimaailmas kaasa fundamentaalseid muutusi, küll aga on varem alanud areng kiirenenud. Eksistentsiaalseid küsimusi ja ohte on see aeg pakkunud küllaga –filmile kui vormile laiemalt ja ennekõike kinodele kitsamalt. Näiteid ei tule otsida kaugelt. Alles detsembri alguses tuli kaks kümnendit tagasi Eestis kobarkinode ajastule aluse pannud Coca-Cola Plaza välja uudisega, et suurte kulude ja vähese külastatavuse tõttu suletakse ajutiselt uksed. Ameerikas on kahe aastaga läinud hingusele juba sadu kinosid.

Peep Nemvalts: Eesti keelekorralduse sasipuntrad 

Praegune süsteemitu "keelekorraldus" ei taga ühtlust-selgust ega aita teadmatusest levinud keelendimuudatuste abil keelekasutust korrastada, veel vähem rikastada. 

Novembris peetud XVII muutuva keele päeva (korraldajad TLÜ ja TÜ: Reili Argus, Helle Metslang, Ilona Tragel) põhjapanevas küsimusepüstituseski "Kui keel muutub, siis mis muutub?" peitub mitu küsimust: "kas küsisõna kui tõlgendatakse siin aja või tingimuse tähenduses?" ja "kas keel muutub?". 

Arvi Tavasti ja Liina Lindströmi töötoas "Muutuv keel – muutuvad normingud" arutleti teoreetilist mõtet edendamaks küsimuse "Kuidas vastavad normingud tegelikule keelekasutusele?" üle, ent enne on siiski vaja selgusele jõuda, mis on norm, mis norming, mis tegelik keelekasutus. Enne vastamist seal püstitatud küsimusele "Kui palju ja kuidas peaks keelekorraldus arvestama muutunud suhtluskanalitega digiajastul?" peab aga läbi mõtlema, kas ja kui ühtmoodi mõistetakse, mis on keelekorraldus. 

Tanel Rander: Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab 

Armastust ja loovust on vaja just praegu, kui kõigi vaimne tervis vajab tähelepanu ja abi on kättesaadav vähestele. Armastuse ja loovuse abiga võime jälle saada psühholoogilisteks olenditeks. 

Paar aastat tagasi põlesin läbi. See juhtus Valgas, kus tegelesin "EV 100" projektiga. Läbipõlemisel oli pikem eellugu ja hulk põhjuseid. Rääkida pole sellest siiani lihtne ja võimatu on seda mahutada mingisse loogilisse struktuuri. Võidakse arvata, et mul on sellega seoses väljapoole suunatud etteheiteid, sest selles loos on palju kriitilist. Aga nende mõtetega ma hoopis kirjeldan iseendas toimuvat. Ja nende mõtete toel on minus tekkinud tänulikkus selle kogemuse eest. Usun, et see oli vajalik õppetund.  

Aare Tool: Neli pilku eesti kammermuusikale 

Mida, milleks, kuidas, kellele? Eesti muusika nädal kinnitab, et interpreedid on enda jaoks vastuse valmis mõelnud ja langetatud valikus veendunud. 

Eesti interpreetide liidu Eesti muusika nädala kontserdid 5., 7., 9. ja 11. XII EMTA suures saalis. Artur Lemba, Erkki-Sven Tüüri, Eino Tambergi ja Ester Mägi kammerteostega autoriõhtud.  

Viirus levib, elektri hind tõuseb, jõulud lähenevad … Õnneks on detsembrikuus kõige masendava kõrval ka nii mõndagi sellist, mis teeb meele heaks. Kõige suurem on kordaminekutunne ikka siis, kui saab halle ajurakke turgutada ja mida uut õppida. Hiljuti avanes selleks võimalus Eesti muusika nädalal, mille neli kontserti olid pühendatud eesti heliloojate rohkem või vähem tuntud kammermuusikale. 

Katri-Liis Ennok, Tiit Oidjärv: Korrastatuse poole 

Ruumilise planeerimise rohelise raamatu avaldamisest on möödas ligi kaks aastat, nüüd on paslik hinnata, kuhu valdkonna arendamise algatused on jõudnud. 

2020. aasta algul valmis ruumilise planeerimise roheline raamat, mille eesmärk oli läbi arutada valdkonna kitsaskohad, ergutada arutelu ja pakkuda lahendusi. Juba mõni kuu hiljem esitas planeerija Maila Kuusik Sirbis küsimuse, kellele raamat on mõeldud ning avaldas kahtlust, et dokumendis toodud lahendused jäävad õhku rippuma. Toona selgitas raamatu üks koostajaid Tiit Oidjärv dokumendi rolli ning võimalusi selle elluviimiseks. 

Eesti teatris ei ole praegu ülearu head ajad, Tambet Kaugema intervjuu Kadi Herküliga

Teatrikriitik Kadi Herkül: "Suuremate teatrite seas on repertuaarilt huvitav ja tasakaalustatud olnud sel aastal Viljandi Ugala." 

Lõppevale teatriaastale vajutas oma valusa pitseri juba teist aastat maailma embav pandeemia. Kevadel mitmeks kuuks suletud teater pääses suve hakul kui paisu tagant ning suveteatriga ujutati üle kõik niidud, metsad, küünid, mõisaõued ja tööstushooned. 

Paraku jäi kvantiteet siin alla kvaliteedile. "Mõnevõrra üllatab, et pärast pikka kevadist pausi ei sündinud teatrite avanedes loomingulist plahvatust, ehkki teatritegijail oli justkui aega mõelda ja mõtiskleda," nendib teatrikriitik ja Eesti teatriliidu sõnalavastuste auhindade žürii esimees Kadi Herkül.