Piia Ausman: oksjon kui kunsti müümise vorm on leidnud rohkem tähelepanu
Haus galerii eestvedaja Piia Ausman rääkis "Vikerhommikus" 2021. aasta eesti kunstioksjonite edust. Tema sõnul ei kaota kunst aja jooksul enda väärtust. Samuti on aastad toonud kunstioksjonitele rohkesti uusi tulijaid.
Haus galerii alustas kunstioksjonite korraldamist juba 1997. aastal ning oli seetõttu esimesi oksjoni korraldajad Eestis. Sellest ajast saati on oksjonid toimunud kaks korda aastas.
"Oksjon kui kunsti müümise vorm on leidnud rohkem tähelepanu," rääkis Piia Ausman ja lisas, et aastate jooksul on lisandunud ka uusi tegijaid, kes oma kunsti soovivad müüa.
2021. aasta eesti kunstioksjonid olid Ausmani sõnul pakkumisterohked, emotsionaalsed ning eksperimentaalsed. Samuti on Ausmani arvates kunstioksjonite vastu huvi tundma hakanud nooremad põlvkonnad, kes varem pole oksjonitel silma jäänud.
Küll aga tõdes ta, et tänavune aasta pole olnud rekordilistes müükides erand, vaid seda on toimunud ka varem. Nii meenutas Ausman, kuidas 2000. aastate alguses osteti oksjonitelt kõik pakutavad teosed ära.
Tõuse ja langusi oksjonite korraldamises ja müügis peab ta tavapäraseks. Küll aga leiab Ausman, et kuigi olukorrad võivad olla muutuvad, ei kaota kunst enda väärtust. Nii tõi ta näite 20 aastat tagasi ostetud töödest, mis võivad olla sattunud tihtipeale teisele ringile. Ausmani sõnul jäävad müüjad teoste edasimüügiga kasumisse. "Hinnad on olnud kindlasti tõusvad ja inimesed, kes need on tollel ajal ostnud, ei ole täna edasi müües oma hindu kaotanud, vaid on ikka kordades võitnud."
Peamiselt on oksjonitel müügil maalikunst. Skulptuurid jäävad Ausamani sõnul tagaplaanile. Põhjust näeb ta selles ka meie kultuurilises kontekstis. "Inimene võib-olla ei oska skulptuuri eksponeerida," lausus ta ja lisas, et seetõttu on skulptuuride ostjaid märksa vähem.
2021. aasta läbilõikes osteti Ausmani sõnul erinevaid autoreid ning seda suures mahus. Ta nentis, et muidugi on ka oksjonite korraldajatel teada, milliste kunstnike teosed enim müüvad. Kui vanema kunsti klassika on Ausmani arvates olnud alati populaarne, siis tänavu kevadel tegi moodsa kunsti klassika hoopis suurema müügikäibe kui vanem kunstiklassika.
Tänavust kunstiaastat jääb meenutama ka Rootsis 300 000 euro eest müüdud Konrad Mäe teos. Järgmistelt aastatelt loodab Ausman, et selliseid tähelepanuväärseid müüke tuleb veel. Kindlasti mõjutab Mäe teose rekordiline müük ka teiste eesti kunstiteoste hinnapiiri.
"Mingisuguses piiris on Eesti kunst mingiks ajaks oma hinnastabiilsuse saavutanud," leidis Ausman ja lisas, et Eesti hinnad on võrreldes teiste samaväärsete väikeriikidega adekvaatsed ning korralikud.
Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueerisid Kirke Ert ja Priit Kuusk
Allikas: "Vikerhommik"