Näitusega tähistatakse Norra ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete 100 aasta juubelit.

Norra suursaadik Else Berit Eikeland rõõmustas, et Fridtjof Nansen on tagasi Eestis. "Pärast esimest maailmasõda usaldas Rahvaste Liit Nansenile ülesande sadade tuhandete sõjavangide repatrieerimise, millest suur osa käis läbi Eesti. Seetõttu reisis Nansen Tallinnasse ja Narva 1920. aasta suvel," selgitas suursaadik. "Eesti oli tollal ainulaadses positsioonis selle vahetuse toimumiseks," lisas ta.

"Tema tuntus maailmas polaaruurijana oli ülimalt oluline tugi Norra iseseisvuse tunnustamise saavutamisel 1905. aastal ning tema sõjajärgne humanitaardiplomaatia tegevus pälvis 1921. aastal Nobeli rahupreemia," lisas Frami muuseumi direktor Geir Kløver.

Meremuuseumis toimunud polaarõhtul jutustas Kløver Nanseni Arktika retkedel tehtud teadusuuringutest ning raskustest, millega meeskond jäässe külmunud laeval pidid hakkama saama.

Lisaks rääkisid polaarõhtul Maris ja Tiit Pruuli purjelaev Admiral Bellingshauseni reisidest Antarktikasse ja Arktikasse ning võrdlesid neid norralaste polaarsaavutustega. Tõdeti, et Eestil on palju teadlasi ja ettevõtteid, kes võiks Arktika arengusse panustada ja just rahvusvahelises koostöös ongi väikeriikidel kõige õigem oma polaarvõimekust realiseerida.

Raamatukogu Baltika lugemissaalis on näitus raamatukogule kuuluvatest Nanseni raamatutest. Akadeemilises raamatukogus leidub Nanseni raamatuid alates 19. sajandi viimasest veerandist kuni selle sajandi trükisteni välja. Vanimad norra- ja saksakeelsed trükised pärinevad 19. sajandi lõpust, kuid eriti tähelepanuväärne on, et Fridtjof Nansenit tõlgiti juba tollel sajandil ka eesti keelde.

Galerii vitriinides saab näha ka Eesti rahvusarhiivist pärit Nanseni passe kodakondsuseta isikutele, kes olid peamiselt Venemaalt Eestisse põgenenud isikud.

Näitus jääb avatuks 25. märtsini.