Aleksei Botvinov võtab klassikalise muusika noorteni toomisel eeskuju rokk-kontsertidelt

Kolmapäeval esines festivalil MustonenFest kontserdiga "Nägemuslik klaver" ukraina pianist Aleksei Botvinov. Muusikale mängis kaasa ka videokunst, kusjuures videoid ei kuvatud mitte ekraanile nagu tavaliselt, vaid kogu videomaterjal ilmus mängu ajal klaveri korpusele. Pop- ja rokk-kontsertidelt inspiratsiooni saanud Botvinov loodab sellega klassikalist muusikat noortele lähemale tuua.
Pianist selgitas oma idee tagamaad, et teda on alati paelunud eksperimendid. Sellest aga veel olulisem oli soov teha midagi noortele ja populariseerida klassikalist muusikat.
"Kui hakkasin aktiivsemalt kontserdikorraldusega tegelema, tuli tunnistada, et klassikakontsertidel on põhiliselt vanem generatsioon. Pop- ja rokk-kontsertidel, kus noorsugu käib, on alati palju visuaalsust, videoid. Siit tuli ka idee lisada klassikalisele muusikale visuaali ja tuua nii seda noortele lähemale."
Botvinov tõdes, et see mõte on töötanud ja viimastel aastatel on noorte arv Ukrainas klassikakontsertidel tuntavalt tõusnud. Pianist on oma kava esitanud Zürichis, Hamburgis, kodulinnas Odessas, eelmisel aastal Leedus ja nüüd Tallinnas. Esinema pidi ta juba eelmisel aastal MustonenFestil, kuid see jäi siis viiruseohu tõttu ära.
Nüüd on ta aga väga rahul, et sai tuua selle kava eesti publikuni. Kontserdikavas kõlasid Bach-Busoni, Chopini, Rahmaninovi, Philip Glassi, Ludovico Einaudi ja Ukraina helilooja Karamanovi teosed. Videokujundite valikust rääkides nentis Botvinov, et visuaali valik klassikalise muusika juurde on delikaatne teema ja kui midagi ei sobi, tekib kohe ebakõla. Kõik tuleb hästi läbi mõelda ja läbi tunnetada.
"Nendes videotes on fragmente arhitektuurist, kujutavast kunstist, abstraktseid kujundeid, looduspilte. Bach-Busoni "Chaconne'is" on videol oma kontseptsioon – maailma loomine. Rahmaninovi "Eleegia" juurde on pilved, mis minu meelest väga hästi sobivad selle muusikaga, samuti leidsime prelüüdidele hästi sobivad videokujundid."
Tee muusika juurde
Botvinov on pärit muusikute perekonnast. Tema isa on helilooja ja muusikateadlane, ka Odessa konservatooriumi prorektor ning ema on pianist.

"Tulin muusika juurde rahulikult. Mu vanematel ei olnud kinnisideed, et pean tingimata professionaalseks muusikuks saama. Ma polnud ka mingil moel imelaps. 10–11-aastaselt hakkas mind ennast klaverimäng tõsiselt huvitama ja 15-aastaselt oli mul esimest korda võimalus esineda orkestriga."
Botvinov õppis Odessa konservatooriumis ja hiljem ka aspirantuuris Moskva konservatooriumis professor Gornostajeva juures, kelle juures on stažeerinud ka mitmed eesti pianistid. Üks tema elu olulisi hetki oli preemia rahvusvahelisel Rahmaninovi konkursil Moskvas, samuti on ta Leipzigi Bachi konkursi ja Düsseldorfi Clara Schumanni konkursi laureaat.
Viimasel oli Botvinovi elus oluline tähendus. "Konkursil oli žürii kõige kuulsamatest ja mõjukamatest pianistidest: seal olid Martha Argerich, Alexis Weissenberg, Vladimir Ashkenazy, Nelson Freire. Nende toetus luges palju."
Botvinov on teinud Euroopas mitmeid projekte, üks nendest on töö balletikompaniidega. "Esinesin balletiartistidega Zürichis, Düsseldorfis, Berliinis, Strasbourgis ja ka La Scalas. Need olid sellised etendused, kus soolopianist teeb kava balletiartistidega. Kõige erilisem neist oli, kui mängisin Bachi "Goldbergi variatsioone" ja koreograafia lõi sellele kuulus šveitsi koreograaf Heinz Spoerli."
Festival Odessa Classics ja ERSO
Botvinov on ka edukas kontserdikorraldaja ja tal on kodulinnas Odessas oma festival Odessa Classics. Festival sai alguse 2015. aastal. "Odessa on suure muusikalise ajalooga linn. Siit on pärit Emil Gilels, Svjatoslav Richter, David Oistrahh, Shura Cherkassky. Kultuur on Odessas väga au sees, muusiku elukutse on prestiižne ja hinnatud. Aga oma festivali linnal siiani ei olnud."
Esimene festival oli 4-päevane, kus oma osa oli ka Eestil: festivalil esinesid Andres Mustonen ja Hortus Musicus, nõu ja jõuga oli abiks Meelis Kubits, kes tõi Eestist kaasa ka delegatsiooni ajakirjanikke. Nüüdseks on Odessa Classics kasvanud kaks nädalat kestvaks suureks festivaliks, kuhu tuleb esinema rahvusvahelisi staare.

Eelmisel aastal olid suurtest nimedest kohal näiteks viiuldajad Joshua Bell ja Daniel Hope, pianist Jevgeni Kissin, tuntud laulja Matthias Goerne, noor täht Lucas Debargue.
Plaan tuua sellele festivalile Eesti riiklik sümfooniaorkester (ERSO) on väldanud juba pikalt. Gastrollid oli planeeritud 2020. aastaks, paraku lõi kõik plaanid segi ülemaailmne koroonakriis. Ka eelmisel aastal orkestri minek festivalile veel ei õnnestunud.
"Hakkasime koos Meelis Kubitsaga ERSO toomist Odessasse plaanima juba orkestri tuuri ajal Batumis – olin seal ERSO kontserdi solist." Nüüd kinnitas Botvinov, et ERSO sel aastal tõesti festivalile jõuab. Kavas on kaks kontserti: ERSO esineb 2. juunil festivali avakontserdil ja teine kontsert on 3. juunil.
"Teie orkestri tulek on Ukrainas suur ja oluline sündmus. /–-/ Kontserdid toimuvad Odessa ooperiteatris, mis on meie ajalooline uhkus ja väga hea akustikaga."
Kava on veel lõplikul koostamisel, kuid Botvinov märkis, et kindlasti saab seal olema Pärdi teos, Rahmaninovi "Sümfoonilised tantsud", Raveli "Valss" ja kindlasti ka solist instrumentaalkontserdiga.
Rääkides keerulisest olukorrast Ukrainas märkis Botvinov, et ohuolukord mõistagi püsib, kuid ukrainlased ei paanitse, tegelevad oma asjadega, sest elu peab edasi minema. Ta lisas, et rasketest aegadest hoolimata liigub Ukraina elu tõusujoones ning eelmine aasta oli riigi jaoks majanduslikelt näitajatelt üks parimaid.
Toimetaja: Merit Maarits