Mõte raamatu koostamiseks tekkis pikalt antiikkirjanduse kursuseid õpetanud Kristi Viidingul juba 2017. aastal ja nii sai koostöös kümne tõlkijaga kokku koondatud ligi 60 tekstikatkendit. Lisaks toob teos lugejateni juba 2014. aastast alates kogutud pildimaterjali nii antiikaegsetest laste mänguasjadest kui ka näiteks toidunõudest, mille peal on kujutatud lapsi.

"Jojo oli kasutusel juba antiikajal, ratastega hobune on kümnendast sajandist enne Kristust. Siis juba olid ratastega mänguasjad," rääkis raamatu koostaja Kristi Viiding.

Lisaks piltidele ja Kreeka ning Rooma kirjandustekstidele on teoses ka antiikaja laste endi luulet, proosakatkeid, kõnesid ja kirju lähedastele. Nii saab raamatu lugeja aimu antiikajale omastest probleemkohtadest ja laste mõtetest nendega seoses.

"Paljud suhtumised, mis me arvame, et on täiesti 20. sajand või 21. sajand, tegelikult on need olnud ka antiigis seoses laste endi tekstidega. Tuli välja näiteks see, et paljud vanemad tegelesid oma laste üles upitamisega ühiskonnas väga varasest peale ja kui palju see läks lastele maksma, väga paljud ka surid selle surve all, mis neil oli," ütles Viiding.

Viidingu sõnul saab kõnekaks pidada ka lugusid laste ja loomade omavaheliste suhete kohta. Samuti on tähelepanuväärne antiikaegne suhtumine lastesse.

"Siin on selline tore epigramm, lühike luuletus, mis lõppeb sellega, et nii nagu siis Rooma emahunt hoidis tema jaoks täiesti võõraid poisse ja võttis nad üles kasvatada, nii peaks ka kogu hilisem inimkonna ajalugu tegelikult hoidma, väärtustama oma iga last," sõnas naine.