Ajaliselt enne teist maailmasõda tehti bastionikäigud ümber varjenditeks. Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt sõnas "Ringvaatele", et varjendite loomise impulss tuli hirmust keemiarelvade ees. "On näha, et see ventilatsioonisüsteem on mõeldud õhu filtreerimiseks," ütles ajaloolane. Toompeal asuvad varjendid mahutaksid Treufeldti hinnangul 10 kuni 15 tuhat inimest.

"Meil on väga palju n-ö peidus pärandit. On ainult rõõm, et need avatakse ja inimeste teadvusesse uuesti tuuakse. Seesuguseid varjendeid on Tallinna linnas sadu, aga arvata võib, et need on kehvas seisukorras," sõnas Treufeldt.

Muinsuskaitse dotsent Riin Alatalu ütles, et pärandile tähelepanu tuues saab ka selgeks, kui õudne on selle hävitamine. "Kutsusime EKA muinsuskaitse eriala tudengid talgutele, et teha need käigud puhtaks. Loodame, et Linnamuuseum saab siinse pärandiga edasi tegeleda, ehk ka külastajatele avada," rääkis Alatalu.

Bastione on Tallinna vanalinnas mitmeid. Koristustalgud olid Rootsi bastioni Türgi-poolses käigus, mille läbis ka "Ringvaate" ajakirjanik Jüri Muttika. Talguline oli ka EV president Alar Karis, kes ütles, et muinsuskaitse kontekstis ei ole ettevõtmise näol tegemist sõjavarjendi, vaid ajaloolise objekti korrastamisega.