Üle Eesti on praegu umbes neljandik muinsuskaitsealused hooned väga halvas seisus ja vajavad hädasti restaureerimist, et need päriselt ei häviks. Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Carolin Pihlapi sõnul läheb aga olukord järjest paremaks. "Iga päevaga järjest rohkem näeme, et nii koroonakriisi tekitatud regionaalpoliitika kui ka üldine buum kinnisvaraturul aitab kaasa sellele, et üleüldse kultuuriväärtuslik ehituspärand saab järjest rohkem korda."

Ta lisas, et inimesed otsivad ise aina enam ajaloolisi hooneid, millel on võimalikult palju säilinud neid ehtsaid, ehedaid, originaalseid detaile, ja tunnevad huvi restaureerimise vastu. "See tendents on rõõmustav," kinnitas Pihlap ja mainis, et viimastel kuudel on muinsuskaitseametist läbi käinud projekte, kus täiesti lootuses seisus olnud mälestised on saanud uued omanikud ja suured plaanid.

"Näiteks Aegviidu veetorni on tulemas noorte inimeste kodu. Vana-Nursi valitsejamaja, mis on seisnud aastaid halvas seisus õnnetuna ja tühjana, sai uue tubli omaniku, kes vahetab katust. Või Tallinna-Tartu maantee ääres paljudele silma jäänud Põhjaka vesiveski varemed, uhked, mastaapsed paekivi varemed, millel katust enam ammu ei olnud ja mõni aeg tagasi kasvas seal veel võsagi sees. Ka sinna tuleb kellelegi kodu," selgitas ta ja lisas, et on ka mitmed muinsuskaitsealadel asuvad hooned, mille puhul veel mõni aeg tagasi arvati, et need on täiesti lootusetud ja tuleks maha lammutada, n-ö tondilossid. "Aga praegu neid järjest restaureeritakse ja saavad oma endisaegse hiilguse tagasi."

Kasvavad ehitushinnad kindlasti mõjutavad ka hoonete restaureerimist, tõdes Carolin Pihlap. "Täna saab sama raha eest ju palju vähem korda kui veel mõne aasta eest, aga seda kompenseerib inimeste endi suur huvi. Kui Tallinnas on alati olnud töötav kinnisvaraturg, siis viimastel aastatel on huvi järjest kasvanud maapiirkondades. Inimesed otsivad mõnusat ja terviklikku elukeskkonda ning see tihti on väljaspool linnasid," tõdes ta.

Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Keidi Saks ütles seevastu, et Saare maakonnas on huvi vanade hoonete restaureerimise vastu väga suur ja majanduslik olukord seda pidurdanud pole. "Mälestiste puhul ei saa konkreetselt öelda, et neid oleks nii väga elamuteks ehitatud, aga hooneid, mis on Kuressaares vanalinnas, nende puhul võiks öelda küll, et praegune majanduslik olukord ei ole tuntavalt avaldanud hoonete korrastamisele mõju. Ei saa öelda, et jõud oleks inimestel kuidagi raugenud."

Saaremaal on kehvas seisus peamiselt suuremad hooned, näiteks mõisad, mis ei ole kasutust leidnud elamuna ega ka ettevõtluses. Paljud väiksemad majad on aga saanud uued asjalikud omanikud. Keidi Saks tõi näiteks Koguva küla Muhu saarel, kus üks pere plaanib elama hakata vanas rehemajas. "Kogu külas on sisuliselt sada hoonet kaitse all. Osas elatakse, osas suvitatakse, osa on kasutusel majutusasutustena. Näiteks Vanatoa talu oli varem turismitalu, aga on saanud uued omanikud ja inimesed toimetavad seal jõudsalt.
Isegi see, kui asutakse Eesti mõistes keskustest kaugemal, otseselt ei mõjuta seda, et inimesed ei tahaks seal elada. Kindlasti tahavad, ja tundub, et see koroonaolukord on seda isegi soodustanud."

Kui mõnele inimesele tundub, et vana hoone restaureerimine on kallis, siis ka uue maja ehitamine on kallis, tõdes Saks. "Katusepleki panemine vanale majale maksab täpselt sama palju kui selle panemine uuele majale. Asi on mõtteviisis."