Viimasel ajal on selgemaks saanud, et Tallinna vanalinn, mis on olnud aastakümneid nii öö- kui ka kultuurielu kese, jookseb inimestest tühjaks, viimased näited on Von Krahl ja Eesti Loodusmuuseum, mis siit varsti ära lähevad. Kui drastiline see probleem linna poolt vaadatuna tundub?

Inimeste vähesus vanalinnas on kindlasti suur mure. See sai meile selgeks paar aastat tagasi, kui päevapealt kadusid turistid, aga tegelikult see on kahe pikaajalise trendi tulemus. Kui 1990. aastatel hakkas oluliselt vähenema elanikkond vanalinnas ja selle asemele rajati kontoreid ja töökohti, siis viimase 15 aasta jooksul hakkasid need kontorid asenduma kõigega, mis tellib turismi: hotellid, Airbnb tüüpi majutusastutused ja nii edasi.

Iseenesest turistid ei ole midagi halba, mure on lihtsalt selles, et 30 aasta jooksul on sammhaaval kadunud see muu, mida oleks ka vanalinnas vaja. Vanalinn vajab seda, et siin oleks rohkem elukohti, rohkem töökohti, rohkem põhjust seal igapäevaselt käia, rohkem taristut seal elavatele inimestele, miks mitte lasteaed, rohkem väikeseid rohealakesi, rohkem avalikke funktsioone seal elavatele inimestele.

Kas ja mis on linnal selles osas ette võtta?

Kõige tugevam asi, mida linn saab teha, on kontrollida seda kinnisvara, mida ta ise vanalinnas omab. Seda ei ole kahjuks nii palju kui võiks, aga omajagu ikkagi on. Linn on väga põhimõtteliselt lõpetanud vanalinnas oleva kinnisvara võõrandamise, mis on linna oma, see jääb linna omaks. Nüüd on linna võimuses neid pindu kontrollida ja jälgida seda, et see läheks võimalikult erinevates funktsioonides kasutusse. Loomulikult kohvikud ja restoranid on toredad, aga see ei saa olla ainus funktsioon, vaja on ka muud.

Vanalinna turismile keskendatust on endale teadvustatud juba mõnda aega ja eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses algas tõsine valdkondade ülese arengukava koostamine, mis neid probleeme tegelikult kaardistab ja hakkab neile lahendusi otsima. Alustame sellest, et vanalinn võiks olla mugavalt ligipääsetav erivajadustega inimestele, alustame sellest, et kas kõik muinsuskaitsepiirangud, mis vanalinnas on väga karmid, võiksid mõningatel juhtudele olla leebemad ja nii edasi, ja nii edasi.

Mis funktsioonidest me siin puudust tunneme eelkõige? Kas on ka mingeid konkreetseid hooneid näiteks tuua, kuhu midagi plaanitakse?

Kõige suurem arendus, mida linn ise vanalinnas täna teeb, on Tallinna linnateater. Seal me sellist avaliku ruumi kvaliteedihüpet kindlasti ette näeme. Kui siiamaani oli Lavaauk sisuliselt saal, kuhu oli inimestel põhjust tulla ainult suvel etendustele, siis nüüd tuleb Lavaauk selline linnaruum, kuhu on põhjust tulla ka muudel aegadel.

See, mismoodi me vanalinnast peaksime mõtlema ja kuidas me peaksime seda taaskäivitama, on siin elavate inimeste vaatest mõtleme. Tallinna vanalinnas on sissekirjutus umbes 5000 inimesel, hinnanguliselt elab seal reaalselt aga 2500 inimest, mis on päris vähe, ruumi oleks palju rohkemaks. Samas, kui meil on seal rohkem inimesi, siis puudu on just igapäevasest normaalse elu taristust, väikesed mõnusad rohealad, vaba aja veetmise kohad, lasteaiad, haridusasutused ja nii edasi.

Vanalinna tuleb elu tagasi siis, kui siin on rohkem elanikke, neil on seal mõnus olla, vanalinn lähtub Tallinnale oluliselt 15 minuti printsiibist, et kõik põhilised funktsioonid on 15 minuti kaugusel kättesaadavad ning pole põhjust minna teistesse linnaosadesse.

Kas ma saan aru, et Tallinna vanalinn kui ööelu ja -melu keskus, mis ta on pikka aega olnud, see on mõnes mõttes minevik ja uus suund on selle elukeskkonna arendamine?

Vanalinn peaks olema oluliselt mitmekesisem ja oluliselt suurema hulgale erinevatele sihtgruppidele. Keegi meist ei taha sealt turiste ära ajada ja keegi meist ei arva, et turistidele suunatud meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalused on midagi halba, vastupidi, see on Tallinnale väga vajalik, aga kaalukauss on läinud väga ühefunktsiooniliseks. See, mis tegelikult linnaruumi ja -osa elus hoiab ning paneb inimesed tahtma sinna tulla, on muuhulgas see, et ta on mõnus elukeskkond ka neile, kes seal elavad, lisaks ka see, et seal on ka töökohti ja põhjuseid seal käia.

Selles on avalikul sektoril ka oma roll, tähtis on, et linn ei koliks oma ametiasutusi vanalinnast kaugemale ja tegelikult on ka riik väga suur kinnisvara omanik vanalinnas, kellel on seal mitmeid asutusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lahkus vanalinnas, aga kaks ministeeriumi veel vanalinnas on, tahaks loota, et nad sinna ka jäävad, sest see on ka üks põhjus vanalinnas käia ja olla.

Millal see arengukava võiks valmida ja mis need esimesed sammud võiksid olla?

Tegelikult see kriitiline mõtlemine iga uue liigituse puhul vanalinnas on kohal ja seda peetakse silmas kogu aeg, et me ei süvendaks neid trende, mis on vanalinna juures mureks saanud. Suur linnaruumiline areng ja uus teatrimaja valmib 2024. aasta teises pooles, aga vanalinna arengukava hakkab tõsisemalt ilmet võtma tänavu sügisel ja peaks lõplikult valmis olema aasta lõpuks.

Juttu on olnud kinnisvaraomanikest. Kas olete ka jälginud, kuidas kinnisvaraomanikud on pandeemiale reageerinud, kas on hakanud rohkem oma kinnistuid müüma? Kuidas nemad on suhtunud?

Mul ei ole täpset statistikat, kuidas viimased kaks aastat on vanalinna kinnisvaraturule mõjunud, küll aga on vanalinna ettevõtjatega rääkides selge, et need ettevõtted ja teenusepakkujad, kes on rohkem orienteeritud ka kohalikele elanikele ja tallinlastele, on oluliselt paremini vastu pidanud. Need kohad, mis on end sulgenud või läinud pankrotti, seal on tugev seos turistidele orienteerituse või kohalikele orienteerituse vahel.

Rääkisime ka all-linnast, kus on vanalinnas tegutsemas kolm teatrit ning sellega on enamvähem korras. Kuivõrd saab Tallinn puudutada seda, mis Toompeal toimub? Peale vaateplatvormide pole seal inimestel midagi teha.

Toompea on väga väikene ning ma arvan, et Toompea elu tiirleb päris suuresti valitsuse ja Riigikogu ümber. See on mingis mõttes täiesti erandlik kaasus, ega Toompeale midagi väga midagi juurde ei mahukski. Tegelik lahendus tuleb all-linnast ja kui all-linnas elu aktiveerub, siis eks ta jõuab ka Toompeale.