Pool minu elust on olnud olemas märksõna, et ma lähen Von Krahli või ma vaatan Von Krahlis või Von Krahl tegi ja nägi. Ma saan aru, et 2022. aastaga lõpeb see märksõna ära?

Jah, tundub, et üks periood saab otsa. Aitab küll.

Mis see täpselt tähendab?

Meie homses on väga palju ebaselgust, aga see tundub olevat üsnagi selge, et see aasta siin toimetada jääb viimaseks. Minu lootus on, et Von Krahli teater loomingulise üksusena saab ehk jätkata järgmisest aastast ka, aga see, et ma lähen Von Krahli, seda lauset alates tuleva aasta esimesest jaanuarist kasutada ei saa.

Mis selle põhjused on?

See on paljude asjade kokkulangemine. Üks pauk, mis pani kõigele tõsisemalt mõtlema, oli koroonaviirus, mis väikese kummalise teatripidamise juures teeb väga keeruliseks. Meie viimased aastad on läinud piletite ümbervahetmise tähe all ja kuna trupp on väike ning kõik osalevad kõigis lugudes, siis sa ei saa ka asendada millegagi. See on kõigile teada lugu.

Lisaks on see, mis on vanalinnas toimunud ehk siis see on omamoodi kakerdaja raba, et kui sa tahad üksi olla, siis sa lähed vanalinna, samuti on oluline tegur ka jätkuv ebaselgus rahastuses. Meil pole aimu ka, mis meist edasi saab.

Kuidagi on vaja siin neid maju ka üleval pidada ja kõik see kokku tähendab, et see oli hea põhjus öelda, et 30 aastat, mis meil täis saab tänavu, that was it. See saab nüüd läbi.

Rahustame maha publiku, kes on ostnud pileteid etendustele või on mõelnud, et peaks Von Krahli minema. Kaua ta saab siin käia?

Järgmisest aastast ei saa, me ise arvame, et sügis läheb nii, et me jagame end eri kohtade vahel ja need lood, mis meil on, neid me tahame kangesti mängida. Need on imelised lood.

Need, kes tahavad praegu tulla, siis praegu on see hetk. Kes ei ole ammu käinud, siis tuleb jalad kõhu alt välja ajada ja tulla vaatama, sest varsti enam ei saa.

Soovid sa ise veel midagi lisada?

Ma ise näen seda väljakutsena, ma ise ei ole ülearu traagiline kogu selle looga. Igal asjal on algus ja ots ning 30 aastat on pikk aeg. Tore on see, kui see ots on mingis mõttes tipus, sest me kunstilises mõttes elame väga ägedaid aastaid ja kõik lood, mis on meil mitmeid aastaid tulnud, on kunstilises mõttes õnnestumised. Õudselt nadi oleks otsad kokku tõmmata vindunud olekus.

See, mida tahaks homme teha, on ka üsna selge. Minul on see tehnoloogiahuvi, mida ma tahan teha, soovin uusi tehnoloogiaid implementeerida iidsesse kunstivormi, aga kui palju me saame seal kasutada seda truppi niisugusel moel, nagu ta meil on olnud ja kasvanud, ei ole kahjuks minu käes. Me väga tahaks, aga kas see õnnestub ja kuidas...

Kelle käes see on?

Ma ei oska ausalt öeldes vastata. Võiks öelda, et kultuuriministeeriumi, aga mis see ministeerium on? See on hulk inimesi, aga seal ei ole seda inimest, kelle helistad ja ütled, et kuule, meil on niisugune plaan, mis sa arvad, kas see on realistlik või mitte. Seal on küll muutuste aeg praegu käsil just, aga milleni see viib, on raske öelda praegu.