Selle aasta lõpus valmib lõpuks rahvusraamatukogu e-raamatukogu. Kui kaugele see projekt tagasi läheb? See ikkagi hakkas pihta juba aastaid tagasi ning sel teel on ka palju takistusi olnud.

Ma ei läheks väga palju ajalukku tagasi, aga see teekond on olnud liiga pikk. Selle liiga pika teekonna põhjused on olnud väga erinevad, sest laual on olnud ka erinevad ärimudelid. Mõni aeg tagasi mängisime selle mõttega, et osta tervikteenus sisse, aga väga erinevatel põhjustel ja kogu raamatukoguvõrgu tuleviku arengu vaates jõudsime selleni, et me peame tegelikult tagama raamatukoguteenuste jätkusuutlikkuse ja selle, et need teenused oleksid hästi läbi planeeritud. Me saime aru, et kõige mõistlikum on alguses teha ise suurem investeering.

Miks on see teekond hästi pikk olnud? On ka erinevad rahastuslikud teemad, aga kõige tähtsam on see, et täna on meil olemas suurepärane partner, tänu kellele on see lahendus lõpuks ometi alguse saanud.

Kui suur investeering see üldse on? Mis suurusjärku see jääb?

Kui me räägime suurusjärgust, siis see ei ole kindlasti miljonites. Me räägime täiesti tavapärasest IT arenduse summast, meil on väga hea Eesti partner, Netgroup on ka meiega varem koostööd teinud ning nad on olnud ka teise avalike teenuste arendamise juures.

Mis saab olema selle e-raamatukogu laiem eesmärk? Me räägime ühtpidi ka e-ajakirjadest ja muust sellisest, aga kui mõtleme e-raamatutele, siis mis see hulk alguses olla võiks, mis inimesele kättesaadav on? Sada raamatut? Tuhat?

Loomulikult e-raamatute hulk numbriliselt ei ole võrreldav selle hulgaga, mis igal aastal paberil välja antakse, aga kogu pandeemiaaeg on näidanud, et on väga kindel hulk inimesi, kes e-raamatuid loevad, mina kaasa arvatud, ma olen andunud e-raamatute lugeja. Väga selgelt on tekkinud ka uus sihtgrupp, kes on audioraamatute kuulajad.

Ma ei suunaks seda sihti üldse ajakirjade-ajalehtede poole, sest me tõesti arendame välja uue platvormi ja loome sinna võimalused, kuid kõige suuremat osa sisust näeme ikka e-raamatute ja audioraamatute poolelt. See on kõige suurem osa.

Kogu sisu lisamine toimub nii, et me räägime kõigi kirjastajatega läbi, me sõlmime nendega lepingud ja hakkame nende poolt seatud tingimustel tegema raamatuid kasutajatele kättesaadavaks.

E-raamatute puhul vist ikkagi ka need litsentsilepingud on veidi teistsugused? Iga laenutus on vist ikkagi üsna kallis raamatukogu jaoks?

Jah, kuigi eks me ei ole veel ühtki lepingut sõlminud ja alles alustame sellega. Lõppkasutaja jaoks ei ole muidugi vahet, meie eesmärk on teha raamat tema jaoks kättesaadavaks.

Kui me räägime e-raamatute traditsioonilisest litsentsilepingust, siis ta toetab füüsilise raamatu elukaart. Ongi nii, et raamatukogu hangib raamatu ja litsentsileping tähendab seda, et ühe hankimise sees on kümme lugemist, kui see saab läbi, siis hakkab kõik otsast peale.

Me oleme kogu aeg endale kinnitanud, et kõik osapooled, kes on sellesse kaasatud, nende õigused peavad olema kaitstud.

Kuidas kirjastajad praegu e-raamatukogusse suhtuvad? Lugeja sooviks muidugi, et kui uus hitt-krimka ilmub paberil, siis samal päeval oleks see ka e-raamatukogus olemas. Milline on kirjastajate ettekujutus?

Me loodame ka seda, et tänu sellele, kui tekib mugav ja lihtne platvorm, siis kasvab ka kirjastajate huvi toota e-raamatuid ja audioraamatuid.

Raske öelda, me ei ole neid läbirääkimisi kirjastustega veel alustanud ja Tallinna keskraamatukogu head kolleegid oleksid kindlasti palju targemad selle kohta kõnelema, aga tuleb muidugi selgelt eristada, milline on kirjastaja ootus ja milline on kasutaja ootus. Eks ma kasutajana tahaksin isegi kõiki neid krimkasid, või noh, kõike ei taha, aga üht-teist sooviksin kindlasti. Aga eks me näeme, kuidas läheb.

Aga kulud selle e-raamatukoguga ikkagi suurenevad rahvusraamatukogu jaoks? Üks asi on paberraamatud, aga teine asi on see, et uuest aastat tuleb pidevalt täiendada ka e-raamatukogu? Kas see eelarve tuleb kuidagi kultuuriministeeriumi eelarvest?

See ei oleks kuidagi mõeldav, et rahvusraamatukogu suudaks oma eelarvest osta tervele Eestile e-raamatuid. Tõesti, tänu kultuuriministeeriumile on meil võimalik täiendava rahastuse abil e-raamatuid hankida.

Kas Eesti turule mahub ära kaks e-raamatukogu? ELLU-ga hakkate nüüd konkureerima...

Ma ei tahaks uskuda, et konkureerime. Mälu- ja kultuuriasutuste puhul pole konkureerimine üldse hea sõna (naerdes). Me oleme oma heade partneritega ka rääkinud, me õpime nendelt ja küsime nõu.

Kui me mõtleme selle peale, et praegu on see mudel ehitatud niiviisi, et üks kohaliku omavalitsuse raamatukogu, kuigi suuruselt väga mastaapne raamatukogu, pakub teenust üleriigiliselt, siin on ressursiküsimus. See ei ole ilmselt mõistlik lahendus. Raamatukogud on omakeskis kindlalt öelnud, et igal raamatukogul on oma tugevus ja raamatukogudel on nii palju tööd, et siin neid mitmeid e-lahendusi üleval pidada pole see, mida kasutajad meid ootavad.

Minu pikk jutt ütleb seda, et me ei konkureeri, vaid teeme koostööd ja kui see meie teenus hästi toimib, siis ilmselt Tallinna Keskraamatukogu leiabki, et neil ei ole mõistlik oma teenust üleval pidada.

Ma tahan siia juurde lisada ka seda, et tegelikult see raamatute komplekteerimine saab olema koostöös. Me moodustame sellise komplekteerimisnõukogu, kuhu kuuluvad erinevatest raamatukogu tüüpidest inimesed, kes tunnevad kõige paremini oma lugejat. Me ei oskagi võib-olla neid valikuid kõige paremini teha.

Kui suur grupp inimesi selle e-raamatukogu taga olema hakkab?

Koostööd raamatukogude vahel on komplekteerimise osas ennegi tehtud ja iga raamatukoguhoidja teab, et kuigi tahaks, siis kõiki maailma raamatuid ei ole mingilgi viisil võimalik hankida.

Eks ta sedapidi liigub, et raamatukoguhoidja teab, et värsked mingis žanris ilmuvad raamatud on kõige olulisemad ja neid tuleb tellida rohkem litsentse. Komplekteerimisnõukogu jagab kindlasti ära need valdkonnad, mis on kõige kasutatumad.

See ei ole jällegi see, et tuleme ühe korra kokku ja siis tehakse otsused, see on nõukogu, kes hakkab teenusel silma peal hoidma, et inimesed kõige kvaliteetsema lahenduse endale saaksid.

Lisaks on keskraamatukogus olemas ka Overdrive'i e-raamatukogu, mis pakub võõrkeelset sisu. Kuidas hakkab rahvusraamatukogu e-raamatukogus olema? Kas sinna jõuab ka vene- ja ingliskeelne sisu?

Meie e-raamatukogu piirang on see, et teos peab olema Eestis ilmunud ja Eesti kirjastaja poolt toodetud. Ka rahvusraamatukogul on terve rida e-raamatukogu kollektsioone, me oleme sotsiaal- ja humanitaariaraamatukogu, aga neid pole ka mõistlik sinna kõiki kokku kanda.

Kui me oleme uurinud oma kasutajaid, siis nende huvid on väga erinevad. Kui ma sisenen näiteks rahvusraamatukogu otsinguportaali, siis ma olen tõenäoliselt kas üliõpilane või uurija ning mul on vaja end harida. Kui me räägime sellest e-raamatute keskkonnast, siis eks just positiivset elamust ja aimekirjandust ootavad inimesed. Et see jõuaks kõigi huvilisteni.

Kas uue platvormi arendus on juba käimas? Kas mingid prototüübid on juba valmis?

See protsess on täiesti alguses, leping on nüüd sõlmitud ja esimesed plaanid on paika pandud. Me oleme endale seadnud sihi, et järgmise aasta alguses peab see olema inimestele avatud, kõik need teekonnad, nii prototüüpimine ning arenduse elluviimine seisavad alles ees.

Kuidas rahvusraamatukogul praegu läheb? Kas inimesed juba vaikselt leiavad üles uue koha?

Rõõm on suur, meid on üles leitud, aga meil on väga vähe ruumi siin ja teenus on teiselaadne. Raamatukogu kui töötamise ja õppimise koht, neid kohti on meil siin väga vähe, aga vaatamata sellele on meie laenuteenus kättesaadav, küll vaid selle kogu osas, mis me saime kaasa võtta.

Eks me ootame kõik elevusega seda, et saaks juba Tõnismäe majja tagasi. Oluline on samas see, et planeerides Tõnismäe maja, ei unusta me ära, et vahepeal peavad ka inimesed saama teenindatud.