Patti Smith kirjutab eelkõige iseendale. Seda võis näha juba ta läbimurderaamatust "Just Kids" (2010, eesti keeles "Kõigest lapsed" 2014. Tlk. Martin Rünk. Kirjastus Mask), mis rääkis Patti noorusest, tutvumisest Robert Mapplethorpe'iga ja tema kujunemisest selleks artistiks, kellena teda praegu tunneme. Eesti keelde on tõlgitud ka tema järgmine raamat "M-Train" (2015), mis sai Grammy audioraamatuna, eesti keeles ilmus "M-rong" 2016. aastal Triin van Doorslaeri tõlkes kirjastuselt Tänapäev.

"Pühendumus" (LR11-12/2022. Tlk Paula Taberland) on kirjutatud 2017. aastal ja pärast seda on ilmunud veel üks proosaraamat "Year of the Monkey" (2019). Raamatus "Kõigest lapsed" andis Patti isikliku võtme oma loomingu juurde, meenutades vanematekodu, sealt lahkumist, eneseleidmist ja metropoli võlu. Võib olla juba selle murrangulisuse pärast, mis sellesse elujärku sisse kirjutatud, on "Kõigest lapsed " üks põnevamaid, poeetilisemaid ja ka isiklikumaid mäletusteraamatuid, mida pop- ja rockmaailmas kuulsaks saanud on kirja pannud.

Patti näitab end seal tähelepaneliku poeedina, kelle sulest ei pea ootama vaid laulutekste. "M-Rong" oli ta esimesele proosaraamatule oodatud järg, kuid läbilugemiseks natuke liiga hajus. See koosnes tekstidest ja mõtetest, mida Patti oli kirja pannud oma rutiinsetel käikudel, nii-öelda kohvikuargipäevadel. Sellest kumab läbi nukker toon kaduvusest, vananemisest, peamiselt koosnebki raamat olukirjeldustest ning mõtisklustest.

"Pühendumus" on teistmoodi teos. Tegemist on raamjutustusega, mis lubab lugeja ligi sellesama jutustuse valmimisprotsessi. Väärtust lisab 84-leheküljelisele raamatukesele ka tõlkija järelsõna, mis seab "Pühendumuse" laiemasse konteksti Patti Smithi loomingus. Läbi "Pühendumuse" näemegi Smithi kujunemist kirjanikuks. Kohvikumärkmetest ja argipäeva tähelepanekutest saab lühijutustus, milles võime ära tunda neidsamu motiive ja karaktereid, millest Smith mõned leheküljed eespool kirjutab.

Tõuke saab "Pühendumus" aga Martti Helde filmist "Risttuules" (2014), mis rääkis 1941. aasta küüditamistest Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eestis. Siiani oleme uskunud, et sellised sündmused ei kordu. Patti Smithi "Pühendumust" võib võtta ka kui ilmselget tõendit filmikunsti mõjujõu kohta. Tänu Martti Helde filmile on traagilised hetked Eesti ajaloos jõudnud ka nendeni, kellele muidu oleks need sündmused jäänud tähelepanuta, aastanumbriteks. "Pühendumust" võib aga omakorda võtta samuti lähtepunktina kasvõi Simon Weili avastamisel, kes muuseas on kirjutanud: "Kujuteldav kuri on romantiline ja kirev, tegelik kurjus aga sünge, üksluine, viljatu ja igav".

Smithi "Pühendumuses" peegelduvad nii romantiline kurjus kui ka seletamatu verine äng, ajaloo taak, mis kohtub revolutsioonilise emantsipatsiooniga, vabanemise ja eneseleidmise lõputu teekonnaga.