Loss: "Armuleivasööja" lavastamisel oli kasu aadlike kultuuri tundmisest
Vene teater tõi Sagadi mõisas lavale Ivan Turgenevi näidendi "Armuleivasööja", mis 19. sajandi keskel oli paarkümmend aastat aadliseisust solvava lavateosena keelu all.
Ivan Turgenevi "Armuleivasööja" on praegu Eestis kahe teatri mängukavas. Vene Teatri lavastaja Filipp Loss ütles, et tema lähenes loole ajastutruumalt kui ta kolleeg Robert Annus Vanemuises.
"Selleks et "Armuleivasööjat" lavastada, peab veidi teadma ja tunnetama aadlike kultuuri ning minu ajaloolase haridus aitab mul leida täpseid nüansse ja detaile, mis on vajalikud selleks, et see lugu oleks täpne ja usutav.
Vanemuise lavastus oli satiiriline ja tänapäevase vaatega teemasse. Finaalis oli eesti lavastaja valinud oma nägemuse asjast. Mulle oli see arusaadav, kuid vastuvõetamatu, sest minu arvates räägib see lugu hoopis muust," sõnas Loss, kes neli aastat tagasi tõi Sagadil rahva ette Turgenevi loo "Kuu aega maal."
Näitleja Aleksandr Kutšmezovi sõnul on Turgenevi tegelasi lihtne mängida. "See tekst on niimoodi kirjutatud ja moodustatud, et sa nagu kuuled seda intonatsiooni, millega peab rääkima, ja sellest tuleneb ka tegelase karakter," ütles Kutšmezov.
Sagadi mõisas mängitakse "Armuleivasööjat" vene keeles, kuid tagatud on eestikeelne sünkroontõlge.
Laval astuvad üles: Kuzovkin – Leonid Ševtsov, Jeletski – Igor Rogatšov, Jeletskaja – Karin Lamson, Tropatšov – Aleksandr Kutšmezov, Ivanov – Sergei Tšerkassov, Jegor Kartašov – Aleksandr Okunev, Karpatšov – Sergei Furmanjuk, Trembinski – Vladimir Antipp, Pjotr – Alexandr Domowoy, Maša – Arina Kulp.