Aime Jürjo lapsepõlv möödus sünnilinnas Paides tollase Põllutööministeeriumi ametniku perekonnas. Ta lõpetas 1947. aastal Paide keskkooli ja alustas õpinguid Tallinnas Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Aime Jürjo astus eesti kunstiellu kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist ning võeti kunstnike liitu vastu samal aastal.

Tema portreelooming hõlmas nii pereliikmeid kui tuntud eesti kultuuritegelasi: Valdur Himbek (1972), Mare Mikof (1976), Riho Kuld (1982, Mall Tomberg (1983), Viivi Luik (1987) ja Jüri Kuuskemaa (1989). Jüri vabaloomingust on tähelepanuväärsemad tööd poleeritud pinnaga naisfiguur "Vee ääres" (1960) või suureformaadiline rustikaalselt töödeldud "Kaks figuuri" (1970), mida eksponeeriti 2018. aastal Kumu kunstimuuseumi sisehoovis.

Tema avalikest skulptuuridest on tuntumad Harjumaale Jüri kirikaeda püstitatud Eesti Piibli monumenti (1989) ning 1968. aastal valminud šamottskulptuur kolme lapse ja neid kaitsva naisfiguuriga, mis kingiti Eesti Kurtide Ühingu poolt Porkuni koolile 1975. aastal, mil tähistati kooli 110. aastapäeva.

Medalikunstnikuna on Aime Jürjo mälestusmedaleid erinevates tehnikates, nende hulgas näiteks Matsalu looduskaitsealale pühendatud pronksmedal. Aime Jürjo on loonud ka joonistusi, akvarelle ning pastellmaale ning on graafilise loominguga esinenud mitmetel näitustel.

Aime Jürjo teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi, Narva Muuseumi ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogudesse. 2001. aastal tunnustati tema elutööd Eesti Valgetähe medalimärgiga.