75-aastane Iggy Pop ...

Jälginuna pidevalt tema muusikalisi tegemisi ja kuulates "Iggy Confidentiali" raadios BBC Radio 6, ei ole mul kunagi hetkekski tulnud pähe mõte, kas ta suudab veel anda võimsa kontsertelamuse. Vaheaeg minu eelmise kontsertelamusega on siiski olnud pikk – eelmisel korral sai Iggyt nähtud Eestis Rock Summeril aastal 1994.

Iggy tuli lavale ja süütas kohe tule ... Terav energialaeng alates esimesest loost. Istumine põhimõtteliselt keelatud.

Tema füüsiline vorm on hetke kohta siiski ideaalne. Ja uskumatu, kuidas vokaal kannab ...

Kõige uuemalt albumilt kõlab juba kolmanda loona Iggy värskeima loominguperioodi üks parimaid lugusid "Loves Missing". Lisaks tulevad lavalt kontserdi jooksul veel uuemalt albumilt "Free" plaadi nimilugu ja "James Bond".

"TV Eye" annab selge märgi, et esitlusel on Iggy lugude raudne paremik. Paljude jaoks ilmselt olidki kontserdi kõrghetked klassikud "Gimme Danger", "Lust For Life", "Passenger", "Sick", "Hero" või vist kõige tuntum (kui nii võib öelda) "I Wanna Be Your Dog". Minu jaoks oli seda muusikaliselt kontserti korraks maandav, seni värskeima albumi nimilugu "Free".

Iggy Pop ei ole ilmselt iialgi pidanud mõtlema, kas tema lugu on raadiokõlbulik. Veel vähem seda, kas see on raadiosõbralik. Ta on suutnud oma karjääris jääda alati muusikaliselt ausaks. Ei-ei, mitte n-ö autsideriks. Aga ta ei ole samas ka mitte kunagi olnud kõigile meeldiv insider. Nii sünnivadki tegelikult oma ausa olemusega muusikalised ikoonid. Paralleeli võib tõmmata ka tema sõbra David Bowiega, kellega tehti palju koostööd ja jagati ühiselt nii elukohti kui ka lavasid.

Samas lubatagu ka paralleel Iggy Popi ja Patty Smithi vahel – nad on põhimõtteliselt "käinud läbi samadest torudest". Nende rokk- ja punkjuurtega elulugusid iseloomustab ausus ning kindlus, kuhu tahetakse oma muusikalisel maanteel liikuda. Kuigi Iggy on kiirteel pigem kihutanud ja liikunud juba Stooges'ise aegadest palju rohkem ja riskialtimalt teravamatel ning äärmuslikematel maastikel.

Iggy tekstid on reeglina lühikesed, teravad ja otsesed. Tänu sellisele kontsentreeritusele alati, kohati kriipivalt, tabavad. Tema lahtiriietumise rituaal ja paljas ülakeha on artisti kontserdi kohustuslik osa. Samuti ka riietest lahtisaamise rituaal – paar minutit ja pintsak või tagi lendab seljast.

Iggy lugude seaded bändile olid viimase detailini lihvitud, kuid samas kohati spontaansusega garneeritud. Puhkpillide toomine Iggy lugudesse on väga õnnestunud ja samas üks muusikaliselt olulisi aspekte.

Kontserdile joont alla tõmbav, erilisema seadega "Nightclubbing", sobis ideaalselt lõpetama. Punkti pani "Search".