Ekspeditsioonil kogetud impulsside kokteilid

2019. aasta lõpul kutsus Lauri Lagle asutatud Ekspeditsioon koostöös Von Krahli teatriga kolmeks aastaks kokku ühise püsitrupi. Võimaluse selleks andis asjaolu, et Lagle osutus üheks kahest Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi lõppvooru jõudnust, kellele kultuuriministeerium määras loominguliste plaanide elluviimiseks kolmeaastase tegevustoetuse. Nüüdseks on ta toonud Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri ühistöös lavale neli lavastust: "Paratamatus elada ühel ajal" (2019), "Sa oled täna ilusam kui homme" (2020), "Tähtede all" (2021) ja tänavu augusti lõpul Noblessneri valukojas esietendunud "Ainult jõed voolavad vabalt". Lagle sõnul väsitab teda praegu kõige rohkem teadmatus, mis saab trupist edasi ning kas sama koosseisuga tehakse veel lavastusi või jäi "Ainult jõed voolavad vabalt" nendega viimaseks.

Lauri Laglega vestles Eero Epner.

Ülo Mattheus: HIMARS, Ukraina sõjajumal

USA sõjalise missiooni lähetamine Ukrainasse näitab, et USA julgeolekupoliitiline huvi on teha Ukrainast selle piirkonna julgeoleku garant.

Kurmo Konsa: Häda pärandi pärast

Pärandi loomine on alati valik. Minevikust ja olevikust valitakse ning interpreteeritakse teatud nähtusi. Seetõttu võib väita, et pärand on alati poliitiline.

Riho Paramonov: Kulgemine ekraanidest ääristatud magistraalil

Varem sai tänaval kohe aru, milline auto on Suurbritanniast, milline Itaaliast, milline USAst. Nüüd on vaid üksikutel autodel rahvus.

Kas tehnoloogial on jõudu teha nüüdismaailmas midagi paremaks või sünnib sest ennemini kahju? Vastus niivõrd suurele küsimusele sõltub vaatenurgast ja vastajast. Arvan, et tehnoloogiata ei saa, kuid selle mõju tuleb pidevalt ja mitmekülgselt reflekteerida tabamaks momenti, kui kahju hakkab kasu üles kaaluma. Eriti Eestis, sest oleme elanud mõnda aega innovatsioonimullis, kus kangelastena astuvad üles ükssarviku taltsutajatest iduettevõtjad – tehnoloogilise kultuuri avangard –, e-kodanikud, tehnikaeksperdid-innovatsioonijutlustajad ja teised tehnoeesrindlased.

Triin Ojari: Viimsi kunstide maja praktiline kultuurikombinatsioon

Artiumi arhitektuur on kasinuse ajastule kohaselt ratsionaalne ja loogiline. Tehaselik ilme kinnitab, et kultuuri viljelemine ja industriaalne väljanägemine on harjumuspärane liit.

Viimsi valla keskusesse Haabneemes on Lubja klindi ja Randvere tee vahelisele ribale uuel sajandil ridamisi hooneid tekkinud, ikka vastavalt vajadusele: kaubanduskeskus, lasteaed, keskkool, spordihoone koos staadioniga, lasteaed-algkool. Kõik need olid olemas ka endise eliitmajandi Kirovi kalurikolhoosi keskuses, mis moodustab tänapäevani Haabneeme ruumilise südame – paraku see enam ei tuksu. Omaaegne nelja meetri laiuste koridoride ja klaasfuajeega kontor ning vitraažidega kaubanduskeskus seisavad pooltühjalt, Leo Lapini kujundatud romantilist tehismaastikku "Punast Pompeid" pole seal vahel enam ammu. Mahajäetud koolimaja esiküljel uhkeldanud talveaias ulub kuivanud eksootide vahel tuul. Nelja aasta eest lammutati Ado Eigi kavandatud, muinasjutulossi meenutanud lasteaed, kus esikolhoosi külastanud Mihhail Gorbatšov käis omal ajal laste päid silitamas.

Ragne Kõuts-Klemm: Huvitavad ajad ajakirjanduses

Ajaleht poliitilise võitlusvahendina toob meediavabaduse seisukohalt küsitavaid tagajärgi.

Arvustamisel

lavastused "Ainult jõed voolavad vabalt" ja "Engeli tellised"

Viimsi Artium ja näitus "Kodukoha kompass"

"Ärevuse anatoomia", kunstinäitused Pärnus ja "Biotoopia" performance'id Viinistul

"Kuningas Oidipus" Narvas, Eesti Festivaliorkestri ja ansambel U: kontserdid

Kazuo Ishiguro "Klara ja päike" ning Jüri Talveti luuletõlked

Turu animafestival, mängufilm "Kukkumine" ja dokfilm "Marju. Südame kutse"