Taavi Hark: Pärdi päevade põhijooni  

Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärdi aatekaaslus ei avaldu niivõrd helikeeles, kuivõrd nootide taha kätketud mõtteilmas, mis seob muusika vaimse ja religioosse mõõtme osava helilise ehituskunstiga.  

Tänavused Pärdi Päevad laotusid laia tekina üle Eesti: kontserte anti Tallinna ja Tartu kõrval ka Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Narvas, Viljandis, Kärdlas, Kuressaares ja Laulasmaal. Kümne eri kava ja kaheksateistkümne kontserdi iga kõlanud teosega saadeti kõrgustesse palve "Päästke meie hinged". Südamlik ja tõsine palve tulenes trööstitust tõigast, et tänini on põhjust mõelda ukraina rahva kestvatele kannatustele, mis on kõigi ühine tragöödia. Enim mõtteainet pakkusid kolm väga erisugust kuulatud kontserti, millel nüüd peatungi.  

Andrei Liimets: Emmy auhinnad turvatsoonis 

Tänavustel Emmyde jagamisel tehti nii mõnegi võiduga ajalugu, kuid üldine tulemus jäi võrdlemisi ootuspäraseks.  

Nädala alguses, 12. septembril jagati kätte 74. Ameerika televisiooniauhinnad ehk Emmyd. Ehkki nii mõnegi võiduga tehti ajalugu, on võrdlemisi ootuspäraselt ja turvaliselt jaotunud preemiatel raskusi väikestel ekraanidel toimuva huviväärsuse peegeldamisega. Vaevalt see kellelegi üllatusena tuleb, et voogedastusplatvormide vallutuskäigu tulemuseks on väikestelt ja suurtelt ekraanidelt leitava materjali taseme ühtlustumine. Kui kunagi tähendas telekvaliteet suuri mööndusi, siis nüüd oleme jõudnud olukorda, kus sügise hakul pole ükski film pälvinud murdosakestki tähelepanust, mis on saanud osaks sarjadele "Lohede koda" ja "Sõrmuste isand. Võimusõrmused". 

Krista Lepik: Seitse ühe hoobiga ehk raamatukogud säästva arengu toetajana  

20. – 26. septembril korraldatakse Euroopa säästva arengu nädalal ka Eestis kampaaniaid ja üritusi, millega panustatakse jätkusuutlikusse arengusse. Mõistagi ei saa jätkusuutlik areng toimuda kampaania korras, kuid teemanädal pakub hea võimaluse tutvustada oma sellealast tegevust asutustel ja kogukondadel, keda ei ole märgatud säästva arengu valgusesse paigutada. Üks niisugune näide on raamatukogud.

Üldiselt käsitletakse raamatukogusid (lugemis)kultuuriasutuse või riigi infotaristu osana, viimasel ajal ka kogukonnakeskusena, kuid säästvas arengus on neil samuti tugev potentsiaal. Lähtudes diskussioonidest kolleegidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühmas ongi paras aeg üle vaadata, milles see potentsiaal väljendub. 

Grete Tiigiste: Arhitektuuri ainevahetus 

Tallinna arhitektuuribiennaalil käsitletakse tarbimist, seedimist ja jäätmeid, seda nii elusorganismi kui ka ehitatud keskkonna seisukohalt. 

Tänavuse TAB-i ja näituse "Söödav" kuraatorid Lydia Kallipoliti ning Areti Markopoulou on arhitektuurivaldkonnas tuntud nimed, kes tegelevad nii õpetamise kui ka teadustööga.  

Kallipoliti ning Markopoulou on seadnud biennaali keskmesse ainevahetuse ning selle seosed arhitektuuriga. Näitusel käsitletakse toitu otseses, aga ka ülekantud tähenduses, vaatluse all on tarbimine, seedimine ja jäätmed, seda nii inimeste maailmas kui ka ehitatud keskkonnas. Kuraatorid manifesteerivad, et hoonete ainevahetus on elusorganismide omaga sarnane. 

Sander Paling, Anni Müüripeal: Tark park taskus 

Taskupark on tore Tallinna linnaruumi uus liige, mis toob tallinlase argiruumi ihaldusväärset vaheldust ja loob tänava kasutamiseks uusi võimalusi. 

Tallinna esimesed taskupargid Kotzebue, Suur-Karja ja Sakala tänaval. Disainis Keiti Lige, tellis Tallinna linnavalitsus. Avati septembris 2022. 

Külmade sügistuulte saabudes võib Tallinna linnatänavatel lisaks kooli naasnud koolijütsidele märgata ka midagi uut: Kotzebue, Suur-Karja ja Sakala tänavale on lisandunud väikesed, umbes ühe auto parkimiskoha suurused haljastatud puidust kehandid, mida kutsutakse taskupargiks.

Tamur Tohver: Nullpunkt Stanislavski meetodis 

Nullpunktipraksis on näitleja-lavastaja ühistreening, mis loob usaldava partnerluse ning kaotab lavahirmu põhjustatud blokeeringu juba prooviprotsessis. 

Alustasin teatriõpinguid seitsmeaastaselt. Kolmeteistkümnesena mängisin nimiosa telelavastuses "Uus poiss". Olin hämmingus Silvia Laidlast (minu vanaema selles loos), kellest ei saanud iial aru, millal ta proovis tekstiga alustas – niivõrd eristamatu oli tema orgaaniline Stanislavski-põhine esitus tavalisest vestlusest. Teine tähelepanek sellest ajast: kuigi telelavastuses mängimine võinuks olla iga teismelise näitleja unistuse täitumine, tundsin mina seletamatut piinlikkust ja hirmu. Mispärast? 

Taavi Hallimäe: Sotsiaalne disain vaatab tulevikku

Mida aasta või siis ka kuu edasi, seda rohkem tundub, et Mark Fisheri "Kapitalistliku realismi" algus, kus ta viitab Alfonso Cuaróni "Inimlastele", ei ole meie igapäevaeluga võrreldes enam üldse nii uskumatu. Jah, selle 2006. aastal linastunud düstoopilise filmiga markeerib Fisher hiliskapitalismi, mida on terve eelmise sajandi kirjeldatud ja analüüsitud – selle peatne saabumine on korduvalt ka välja kuulutatud –, kuid pandeemiast, kliimast ja sõjast tulenevate kriisidega on düstoopiline tulevikukujutlus üha relevantsem, mõjudes nüüd juba paiguti trafaretselt ja isegi igavalt. 

Soomeugriline elurikkus uues geopoliitilises olukorras 

Paide arvamusfestivali "Rände ala" raames toimus 12. VIII arutelu teemal "Meie soomeugriline elurikkus uues geopoliitilises olukorras", vestlejateks politoloog, Tallinna ülikooli professor Raivo Vetik, Tartu ülikooli kaasprofessor, folklorist Madis Arukask, Eesti kunstiakadeemia professor, ajaloolane Linda Kaljundi ja Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes. Vestlust juhtis Fenno-Ugria projektijuht Barbi Pilvre. 

Art Leete: Soome-ugri pimeda maa hääled 

Uurali rahvad ühendavad maailma alguse, teadmiste loomise ja vahendamise justkui kaootiliste, kuid ka käepäraste nähtustega nagu soo, tundra, laul, hääled, vaimud, jumalad, öö ja päev. 

Raske öelda, kas soomeugrilaste maailmast arusaamiseks on võtit. Kõigest korraga arusaamine on teadlasi ikka huvitanud, isegi kui uuritakse vaid mingeid soome-ugri üksikasju. Seda ebamäärast küsimust võib püüda lahendada jälgides, kuidas soomeugrilased ise igasuguseid hämaraid ilminguid mõistavad, seletavad või järele teevad. 

Maksim Štšura: Tuttava linna tuled. Aatomijanu ja lootustäratavad meretuuled 

Joosep Susi: Suitsu nurk XVII. Tõnu Õnnepalu "Peaaegu samasugune päev" 

Arvustamisel

Andrei Ivanovi romaan "Õuduste teater"

Jessica Bruderi raamat "Nomaadimaa"

festival Station Narva

Tartu kammermuusikafestival

Pärnu näitused Uno Roosvaldi "Siin Põhjanaela all", Janno Bergmanni "Les Fleurs du mal" ja Vaskjala loomeresidentuuri väljapanek

Kai Kaljo näitus "Hunnik räpaseid kaltse"

Eesti Noorsooteatri "Palle üksi maailmas"

Tero Saarinen Company "Hz"

dokumentaalfilm "Kukerpillide rapsoodia"

dokumentaalsari "Kõik või mitte midagi. Arsenal"

mängufilm "3000 aastat igatsust"