Tänavune BBC Proms oleks Klassikaraadiole ja selle kuulajatele lõppenud ajalooliselt. Esimest korda oleks saatejuht vahendanud kontserti kohapealt. Lisaks BBC ajakirjanikele valiti välja neli saatejuhti, kellele eraldati reporteri stuudio Royal Albert Hallis. Üks neist pidi olema Klassikaraadio toimetaja Miina Pärn. Kontsert jääb ära, ent Miina Pärn sõitis Londonisse ja vahendas olukorda sealsetel vaiksetel tänavatel.

"Kogub London kajab kirikukelladest," kirjeldas Miina Londoni tänavaid ja lisas, et see kellahelin loob teistsuguse atmosfääri. Saint Pauli katedraali juures kohtas Miina 24-aastast Kai Smithi, kelle sõnul omandab kirikukellade helin kuninganna surma järel uue tähenduse. "See loob ruumi, milles järele mõelda. Praegu tundub, nagu need heliseksid sinu hinges ja sa tunned mitte ainult Saint Pauli katedraali majesteetlikkust, vaid selle inimese oma, kellele neid kelli lüüakse," rääkis Kai.

"Inglismaa on praegu kurb ja see on veider tunne, sest leinatakse kedagi, keda inimesed isiklikult ei tundnud," ütles katedraali juurde tulnud Emma. Tema jaoks on kultuuri- ja spordisündmuste ärajätmine austuse märk. "See, et jalgpallimängud ära jäeti, oli hädavajalik. Eriti arvestades, et prints William on Inglise Jalgpalliliidu president. Muidugi on kahju, et "Last Night of the Proms" ära jääb, kuninganna ise on seda korduvalt külastanud, aga mina ei tahaks esineda üritusel, mis toimub kohe pärast kuninganna surma, kui kogu riik on leinas," rääkis Emma.

Kord olevat Windsori lossi banketil kõlanud ABBA "Dancing Queen" ning väidetavalt oli kuninganna lemmiklaul Howard Keeli "Oklahoma!". On neid, kes arvavad, et Tema Majesteet eelistas klassikalisi pop- ja rokklugusid, aga sellegi poolest ei ole võimalik alahinnata kuninganna Elizabeth II panust klassikalisesse muusikasse. Kuninganna Elizabeth II oli klassikalise muusika ja kunstide eestseisja. Ametikohustuste tõttu osales ta aktiivset riigi muusikaelus. Jagas muusikalisi autasusid, seisis muusika ja muusikainstitutsioonide eest ning külastas regulaarselt kontserte ja muid klassikalise muusika sündmusi.

Classic FM-i ajakirjanik Rosie Pentreath mäletab selgelt, kuidas kannatlik kuninganna astus välja kuninglikust rongist ning võttis hetke, et vaadata, kuidas muusikud tuulisel sügispäeval rongiplatvormil musitseerisid. See ajavõtt näitab ajakirjaniku sõnul kuninganna suhtumist muusikasse.

Briti muusikaajakirjanik Norman Lebrecht kirjutas oma klassikalise muusika blogis Slipped Disc, et kohtus kuninganna Elizabeth II-ga mitmel korral ja alati avaldas talle suurt muljet kuninganna viisakus, lahkus ja uudishimu. Ta kuulas, mis sul öelda oli. Ta polnud lihtsalt monarh või riigipea. Kuninganna pani iga inimese, keda kohtas, tundma, et ta tõesti hoolib.

2010. aastal kuninganna Elizabeth II-lt teenetemärgi pälvinud baleriin Age Oks kätles esimest korda Tema Majesteediga 1994. aastal Edinburghis. Age Oksa sõnul üllatas teda kuninganna huvi inimeste vastu, kellega ta kohtus. "Tema suurim hobi ja armastus oli hobused, aga ta tohutult toetas kultuuri ja kunsti," rääkis Oks. Küsimusele, miks on oluline, et riigi valitseja peaks lugu kultuurist, vastab Age Oks, et see ongi kõige alus ja edasiviiv jõud.

Kas kultuur on kõige alus?

Helilooja ja esseist Jüri Reinvere on ühes varasemas intervjuus Klassikaraadiole rääkinud, et üks raskus, mis on klassikalisel muusikal praegu lääne ühiskonnas, on see, et poliitiline eliit ei kuula enam klassikalist muusikat.

"Klassikaline muusika oli väga kaua aristokraatia kunstivaldkond, siis jõuka kodanluse kunstivaldkond ja umbes pärast teist maailmasõda ja eriti seoses natside suure hävitustööga muutus see, et poliitiline eliit kaotas järk-järgult huvi muusika vastu," rääkis Reinvere, kuidas 19. sajandi lõpust on poliitiline maailm muutunud.

"Inglise kuninglik perekond on olnud tõepoolest selline keskne jõuahela eestvedaja, et süvakultuuril ja süvakunstil, sealhulgas ka klassikalisel muusikal, on erakordne roll meie kultuurilises pärandis ja tänapäevas ja seda peaks toetama," ütles Reinvere ja rõõmustas selle üle, et kuningas Charles III on isiklikult veelgi tugevam klassikalise muusika toetaja kui Elizabeth II seda kunagi oli.

Mis juhtub ühe riigiga, kui seda valitseb inimene, kellel ei ole mitte mingisugust sidet kultuuriga? "Kultuur elab siiski ka väga suures osas riigi toetusest ja riigi heast mõistvusest. Kui seda riigipeade poolt üldse ei tule, algab üks väga raske ajastu," vastas helilooja. Sellel ajastul vohab Reinvere sõnul meelelahutuskultuur. "Me näeme seda sellesama Meghan Markle'i tegelaskuju ümber, me näeme seda Soome peaministri kõikide tegevuste ümber, kus Soome rahvas hindab seda, et nende peaminister on niisugune käibekeeles "lahe kuju"," ütles Reinvere.

See on väga suur asi, kui riigipea on kultuuri ja selle tähtsust mõistev. "Mida see tähendab meie etnotsentraalsel ajastul, kus valitsevad rahvusriigid ja kus peab ka vastavalt sellele rahvuskultuur siiski olema heal järjel, et hakkama saada globaalses maailmas?" küsis Reinvere.