Prantsuse-Belgia autorite graafiline romaan "Brüsel" räägib Brüsseli-sarnase, väljamõeldud linna näitel arhitektuuri ja linnaplaneerimise olulisusest. Raamat kritiseerib moderniseerimise käigus vanade linnaosade arutut lammutamist ning toob välja selle laastava mõju ühiskonnale.

"Me ei ole harjunud mõtlema, kuidas arhitektuuri kaudu saab tegelikult lahata väga palju ja erinevaid teemasid alates geopoliitikast ja võimupositsioonidest, või kuidas see mõjutab meie liikumisi ja käitumist igapäevaelus," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" animaator ja karikaturist Ave Taavet.

Äsja eesti keelde tõlgitud "Brüsel" ilmus algselt sarjana Belgia koomiksi ajakirjas aastatel 1991–1992.

"Brüseli-koomiks ilmus 30 aastat tagasi, aga ta ei ole mitte vananenud, vaid pigem noorenenud. Paljud seal käsitletud teemad on muutunud veelgi aktuaalsemaks," usub Taavet.

"Alates inimliku ahnuse ja loodusjõudude suhtest kuni teadlaste visioonide ja maailmamõju ja meditsiinisüsteemi reformimiseni – sealt leiab kindlasti igaüks midagi kaasamõtlemiseks."

Raamat kuulub "Varjatud linnade" sarja, mille raames on prantsuse keeles ilmunud üle kümne albumi, eesti keelde on neist tõlgitud kaks.

"Need kõik on alternatiivreaalsuses meile tuntud linnad, aga natuke võõrad ka. Nendes käsitletakse tavaliselt kas arhitektuuristiili või linnaehituslikke probleemi," rääkis raamatusarja väljaandja Sandra Mälk.

"Selles ongi graafilise romaani võlu, et kui on pildis võimalik palju lihtsamalt mingisuguseid teemasid käsitleda, siis seda on lugejal ka palju lihtsam tajuda kui mõnda pikka esseed mõnest arhitektuuriprobleemist," lisas ta.

Nii "Brüseli" kui varem samast sarjast eesti keeles ilmunud "Segadus Urbicande'is" on tõlkinud Anu Lutsepp.