Kirke Kangro: viimased 100 aastat käekottide ajaloos on olnud kirevad
Adamson-Ericu muuseumis avati 7. oktoobril Itaalia erakogudel põhinev näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat". Kultuurisaade "OP" külastas näitust koos skulptor Kirke Kangroga.
Kangro tõdes, et kuigi ta suhtus alguses Adamson-Ericu muuseumis avatud käekotinäitusele "Alati moes" skeptiliselt, on ta selles väljapanekus meeldivalt üllatunud. "Nüüd ma olen teinud siin tuuri ja ääretult põnev, loomulikult rullub kohe isegi sotsiaalpoliitiline ajalugu," ütles ta ja lisas, et ennast ilmutab kott kui staatuse näitaja. "Kunagi ta tõesti oli vist pigem funktsionaalne, seal hoiti münte või reisil oli ta vajalik, kuid käekott on teinud täiesti iseseisva disainiajaloo läbi.
"Osalt tunduvad moevoolud hermeetilised, iseseisvad ja maailmast natukene eraldi, aga väikese ajaloodistantsiga sa tajud, et igasugu hoiakuid tulevad sealt läbi, isegi naise rolli muutumine kuigivõrd," selgitas ta ja lisas, et viimased 100 aastat käekottide moes on olnud vägagi kirevad.
"Mul on olnud palju käekotte, ma üldiselt armastan neid, sest igasugune funktsionaalne karm on atraktiivne," mainis ta ja lisas, et skulptorina tekitavad kottide vormid temas alati elevust "Kõige ekstravagantsemaid kotte on mulle kinkinud ema, kes on väga käekoti inimene."
"Olen üsna inspireeritud selle käekotikommunikatsioonist, mida siin muuseumis näha saab," tõdes Kangro.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"