Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne "Liivimaa provintsi kroonika" (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonikast saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna lähiajalugu, mille pani kirja pastor Russow kui sündmuste kaasaegne ja vahetu tunnistaja.

Kroonikat on kasutanud nii ajaloolased kui kirjandus- ja rahvateadlased, see on pakkunud ainest ajaloolistele romaanidele, filmidele ja teistele valdkondadele. Russowi kroonika uus tõlge eesti keelde loodab rahuldada avalikkuse huvi Liivimaa ja iseäranis Tallinna kauge mineviku vastu, esimest korda on see eesti keeles varustatud põhjalike kommentaaride ning saatetekstide ja illustratsioonidega.

"Mul oli raskusi selle tõlkimisega, sest ma ei omandanud tema stiili. Tegemist on alamsaksa keele variandiga, mis on rikastatud Liivimaa sõnavaraga ja samal ajal ka ülemsaksa keele mõjutustega, sest tegemist on 16. sajandi teise poolega," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" Kivimäe ise.

"Nii et see ei ole üks ega teine puhtastiilne, teiseks oli Russow korralik kirikuõpetaja ja ta oli õppinud retoorikat ja tema mõned laused on tapvalt pikad. Seal tekkis tõlkijana terve rida muresid, et kuskil tuleb ju see kõrval- ja kiillausete rodu ära lõpetada ja ühest pikast lausest teha kolm lauset ilma et mõte kaduma läheks," jätkas ta.

"Selles mõttes muutus tõlkimine loomingulisemaks teises pooles, mis on väga originaalne, eriti kolmas osa, on väga autentne materjal, mis Russow kirjutas ja kus ma sihilikult ja teadlikult jätsin sisse mõned saksa laenud, et tuua arhailist hõngu või Russowi stiili inimesele lähemale," selgitas Kivimäe.

See annab edasi hoopis teistsuguse Russowi kui see, keda me oleme tundnud, leiab Kivimäe. "Meil on tegemist omamoodi 16. sajandi viljaka kirjamehega, kelle mõningaid tekste ei ole üles leitud, need on üksikud lendkirjad või lendlehtede tasemel uudised, mis läksid trükki Saksamaal."

Kivimäe sõnul on siin veel üks moment – tema identiteet. "Ta on rõhutanud mitmel pool, et ta on tallinlane, tema patria, isamaa oli Tallinn ja see on ideehakatus teistele ajaloolastele, kes võiksid vaadata edasi teiste allikate põhjal, mis tähendab elada Tallinnas, kui Tallinn on sinu isamaa," leiab Kivimäe.