"Selle maja lugu saab alguse sellest, et 1930ndatel korraldati Pärnu rannahotelli konkurss ja selle tulemus oli see, et esimest preemiat välja ei antud, aga anti kaks teist preemiat," rääkis muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

Ühe tegijana sai ära märgitud arhitekt Nikolai Kusmin, hilisem Narva-Jõesuu sanatooriumi projekteerija. Teisena arhitektid Olev Siinmaa, kes oli toona Pärnu linnaarhitekt, ja Anton Soans. "Kusmin lükati kõrvale ning Soans ja Siinmaa klopsisid ise selle projekti kokku. Selle projekti alusel Pärnu rannahotell 1937. aastaks valmis ehitatigi."

Tuuderi sõnul oli Kusmin olukorra üle väga pahane. "Ta oli väga solvunud ja pettunud ning ta arvas elu lõpuni, et ta peaks olema Pärnu rannahotelli kaasautor," märkis ta.

Pärast sõda sai Kusmin sahtlisse jäänud Pärnu rannahotelli idee siiski realiseerida. "Ta sattus tööle Eesti Põllumajandusprojekti ja talle tuli lauale ülesanne teha Narva-Jõesuusse põllumeeste puhkekodu. Ta võttis sahtlis välja oma Pärnu rannahotelli võidutöö ja kohendas Manivald Noorega seda," rääkis Tuuder.

Narva-Jõesuu sanatooriumi projekt valmis 1956. aastal ning maja läks käiku 1961. aastal. 1940ndate lõpus ja 1950. aastate alguses pidid aga kõik majad olema stalinismi musternäidised. Sama põhimõtte vaos kulgesid ka aastad pärast Stalini surma, kuni tuli Narva-Jõesuu sanatoorium.

"See on esimene stalinismijärgne modernistlik projekt Eestis, mis kinnitati. See on selles mõttes hästi suur murrang, et muutus toonane arhitektuurikäsitlus ja nägemus, milline meie keskkond võiks olla pärast Stalini surma. Teine oluline asi on see, et see on ka oluline side 1930ndate Eesti ja sõjajärgse Nõukogude Eesti vahel," selgitas Tuuder.

"Ühe maja lugu" on ETV eetris laupäeviti kell 20.