Sel päeval sada aastat tagasi naasis jäämurdja Suur Tõll esialgsesse kodusadamasse – Helsingist Tallinna. Viimastel kümnenditel muuseumilaevana avatud Eesti merendussümbol on suurim tänaseni säilinud jäämurdjana kasutatud aurulaev maailmas.

Valminud virtuaaltuur võimaldab näha Lennusadamas muuseumilaevana avatud jäämurdjat "Suur Tõll" justkui seda päriselt külastades. Kes tahavad päriselt Suure Tõllu peale tulla, saavad seda teha. Virtuaaltuur on mõeldud eelkõige nendele, kes ei pääse laevatrepist üles ega saa selle sisemusse minna.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kinnitas, et Suur Tõll oleks võimeline jääd murdma ka praegu. "Aurumasinad võiksid ka tööle minna, aga aurumasinad tahavad ju saada kuskilt auru ja need katlad on ammu läbi ja me ei ole isegi planeerinud kunagi, et me hakkaks katlaid vahetama. /–-/ Eks ta natuke kallivõitu ole."

Viimase pärissõidu tegi Suur Tõll 1993. või 1994. aastal Tallinna lahele. "See oli juubelilaulupeoga seoses ja siis ta tõesti oma masinate jõul käis, aga teda on pukseeritud Pärnusse, Kotkasse, ka Helsingisse. /–-/ Seda ta kannatab." Viimane jäämurdmine jääb 1970. aastatesse.

Dresen ütles, et Suur Tõll on siiamaani säilinud auru-jäämurdjatest, mis on originaalsel kujul säilinud, maailma suurim. "Ainuke tsiviillaev, mis on Läti, Leedu ja Eesti vabariigi peale säilinud ja tulnud läbi mitme sõja ja olnud eelmises iseseisvusperioodis."

Eriti oluline oli tema osa Eesti Vabadussõjas, kui – siis oli ta Väinamöise nime all – oli vaja tuua Helsingist Tallinna abivägesid, lisas Dresen.

Nende eesmärk oli Suur Tõll sisemiselt korda teha ja kuigi sõitma panna oleks ta võimalik, siis seda kunagi tulevikus.