"Maailmaõhetuse" tekstides vahelduvad nii meeleseisundid kui ka aastaajad ja kohad. Näiteks jõuab minajutustaja Ameerika Ühendriikide idaranniku ookeanimühast üpris rahulikult vuliseva Emajõe äärde. Samuti leidub raamatus filosoofilise alatooniga mõtisklusi keelest, luulest ja ajast.

Raamatusse jõudnud tekstid on kirjutatud viimase 4-5 aasta jooksul. Nende valimine ja raamatuks seadmine oli autori sõnul omamoodi avastamisrännak. "Kirjutamine on minu jaoks spontaanne ruum, kus mõtted ja tunded saavad vabalt hargneda. Mõnikord sugeneb kirjutamisse teatud poeetiline hoovus, mida viivad edasi kujundid ja rütm. Siis on päris põnev selle kõigega kaasa minna ja vaadata, kuhu see välja viib."

Nagu ka pealkiri vihjab, on teose läbivaks märksõnaks maailm. Autorit kannustas äratundmine maailma ammendamatusest ja sellest, kui paljudel eri viisidel on võimalik seda kogeda. "See õhin ei ole enamasti aga midagi püsivat, ikka ja jälle tekib kinnijäämine ja takerdumine. Kuidas siis uuesti hoog üles saada, uuesti hingama hakata, sellest see raamat vist räägibki."