Lena Barbara Luhse: näitlemine on mul kontides

Kultuurisaates "OP" käis külas möödunud sügisel Bruno O'Ya nimelise noore talendi stipendiumi pälvinud näitleja Lena Barabara Luhse. Owe Petersellile antud intervjuus rääkis Luhse, et ta ei usu, et ta näitlemisest enam loobub, sest lavakunstikool tegi temast näitleja ning sellest ta enam ei pääse.

Luhse perekond on läbi ja lõhku kultuuriga seotud – tema vanavanavanaisa oli helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist Karl August Hermann, tema isa on arhitekt Ra Luhse ning tema ema on teatrikunstnik Lilja Blumenfeld.

Näitleja tõdes, et see, et tema vanemad on kunstiinimesed, on mingil määral mõjutanud näiteks seda, kuidas ta maailma näeb. Ka oma lapsepõlvest mäletab Luhse kunsti keskel olemist. "Kui ma tunnen värvilõhna, tuleb mul kohe lapsepõlv meelde," märkis ta ning lisas, et oli vanematega pidevalt tööl kaasas. "Ema töötas Endla teatris ja sealt on mu kõige esimesed teatrimälestused."

Kuigi Luhse mõlemad vanemad on kunstiinimesed, lasid nad tütrel vabalt tegutseda. "Eks nad ikka suunasid mind, juba algklassides pandi mind kunstiklassi, ning nad avaldasid oma arvamust, aga mitte kunagi hinnanguliselt. Nad on alati öelnud, et tee seda, mida sa tunned, et sa tahad teha."

Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolis Luhse Inglismaale ning õppis Brightonis kunsti- ja disainiajalugu. Pärast kooli lõpetamist tundis ta siiski, et kunstiteadlase töö ei ole päris see, mida ta teha soovib. Kui Luhse tagasi Eestisse kolis, olid just Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli katsed algamas.

"Ma ei läinud sinna mingi kindla plaani või ootusega, vaid ma mõtlesin, et võiks ju minna. Tundsin, et tahan ennast loominguliselt väljendada ja mulle tundus, et see võib-olla on ikkagi see õige tee, sest ma käisin gümnaasiumis teatriklassis. Ma läksin sinna ja edasi oli see kuidagi hästi loogiline ja sujuv," kirjeldas näitleja.

Luhse tõdes, et see, et ta teistest teatrikooli kursusekaaslastest mõned aastat vanem oli, oli esialgu küll veidi raske, kuid ta usub, et vanus tuli talle tegelikult kasuks. "Sa juba tunned inimesi ning iseennast rohkem ning tead, kuidas rollile võib-olla paremini läheneda," arutles ta.

Pärast lavakunstikooli asus Luhse tööle Vanemuise teatrisse. "Ma hüppasin kohe vette. See 2020. aasta sügis, kui mul töö algas, läksin dekreeti läinud Kärt Tammejärve asendama. Ma pidin tema rollidesse sisse õppima, neid oli õige mitu, ja ka uued lavastused tulid peale. Vahemikus septembrist novembrini oli mul viis esietendust," meenutas ta. "See oli päris intensiivne aeg, aga see oli väga tore – kohe tööle ja ei ole aega muretseda, vaid tuleb lihtsalt teha, reageerida ja olla. See oli väga äge."

Sel kevadel jõuab ekraanile Mart Kivastiku film "Taevatrepp", kus Luhse mängib ühe peategelase sugulase pruuti. "See on lugu eneseleidmisest ja taasleidmisest," selgitas näitleja.

Möödunud aastal pälvis Luhse Bruna O'Ya stipendiumi. "See tuli mulle väga suure üllatusena. See on väga suur au. Ma loodan, et ma suudan selle välja teenida," sõnas ta.

Seda, et ta kunagi näitlejaametist loobub, Luhse ei usu. "Näitlemine on mul nii kontides. Lavakunstikool tegi minust näitleja ning sellest enam ei pääse."

Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Owe Petersell

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: