Näitusesarja "Tuba" eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega ja esemetega, mis meid ümbritsevat argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud on. Raili Keiv valis välja Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad nõud ning järgides sama disaini, kuid muutes materjali ja värvikombinatsioone, kaasajastas need.

"Ma valisin muuseumist välja sellised nõud arhiivist, millel on pigem praktiline väärtus. Kus vormi ja praktilisuse vahel on hea tasakaal ja mis on oma stiilist ja vormilt ajatu disainiga. Siinkohal ma tahangi näidata, kui hästi nad ajas on vastu pidanud, et nad ikka mõjuvad väga kaasaegsena," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" keraamik Raili Keiv.

Näitus on kui kummardus endistele tööstuskunstnikele, sest nende looming on olnud siiani olnud pigem nimetu ja autoreid mittetähtsustav.

"Isegi mina keraamikuna paljusid neid autoreid ei teadnud, aga nad väärivad absoluutselt rohkem teadvustamist ja ma just tahtsin need autorid justkui uuesti lauale tuua ja näidata, kui head disainerid nad too aeg olid," tunnistas Keiv.

Väljapanekut vaadates tekib teatav paradoks – nõud, millest nii mõndagi oleme harjunud koduses kasutuses nägema on klaasi taha pandud. Keraamiku loodud kaasaegsed portselanesemed on aga palju vabamalt ja julgemalt eksponeeritud.

"Railil on kaks serviisi, mis on pandud kokku vanadest esemest, mis on muuseumi nõudel kaitstud pleksiklaasidega. Ülejäänud materjal, mis on laual, need on kasutamiseks, need on igapäevased esemed ja need ei ole justkui nii väärtuslikud, et nad vajaksid veel kaitset," selgitas näituse kujundaja Aadam Kaarma.

"Neid võiks toota, neid võiks kasutada, neid võiks müüa. See oli see mõte, et võimalikult vähe klaasi taha panna asju," lisas ta.

Näitusel on väljas ka masstoodangus nõude valmimise tagatuba, ehk vormid, millega need loodud on.