Arvustus. Volodõmõr Zelenski, Ukraina imerelv
Uus raamat
"Ukraina heaks. Volodõmõr Zelenski valitud kõned"
Koostanud Raphaël Zyss
Prantsuse ja inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk.
Varrak
168 lk.
Raamatu müügist saadud kogu tulu annetatakse Ukraina rahva toetuseks.
25. jaanuaril 1978 sündinud – nüüd siis 45-aastane – Ukraina president Volodõmõr Zelenski1 tõusis juba Venemaa täismahulise sissetungi alguses maailma üheks kõige populaarsemaks ja tunnustatumaks liidriks. Sümboolseks sai tema lause, kui talle pakuti riigist põgenemist: "Ma vajan relvi, mitte transporti!"2
17. märtsil 2022 kirjutas Olev Remsu Zelenskist: "Iga ta sõna, iga ta liigutus äratab usaldust, ta pilk on aus, jutt loogiline ja põhjendatud. Ta on teletäht, kelle miimika, eriti silmad on kõnekad, kelle elav žestikulatsioon lisab öeldule kaalukust."3
Zelenski kõnede kogumik "Ukraina heaks" sisaldab läinud aastal peetud 24 kõnet.
Neil kõnedel on sageli olnud otsene ja kiire mõju. Raamatu kommentaarides öeldakse: "Pärast tema kõnet [Prantsuse] parlamendis teatas Renault oma Moskva tehase sulgemisest ja TotalÉnergies peatas nafta ning kõigi naftasaaduste ostmise Venemaalt." (lk 139).
Hilisemad analüütikud on väitnud, et Ukraina sisuliselt võitis selle sõja juba sissetungi esimestel päevadel; tagantjärele esimesi rindeteateid uurides on mulle tundunud, et juba sama 24. veebruari õhtuks oli asi põhimõtteliselt otsustatud. See agressioon oli nii alasti, kui alasti üks agressioon üldse olla võib. Uskumatult käpardlik muidugi ka.
Läinud aasta 11. märtsil kirjutasin omale üles arvamuse, millega võib täiel määral nõustuda: vene poliitik ja publitsist USAs Andrei Piontkovski (sündinud 1940) kirus Macroni ja teisi Euroopa poliitikuid ning ütles: kahjuks pole praegu Churchilli, Reaganit ja Thatcherit, ning tuleb välja, et Zelenski üksinda kehastab nüüd kõiki neid kolme korraga!
Juba mitu aastat enne suuremahulist sõda kaalusin, kas mitte teha ajalootundi, mis käsitleks Putini niinimetatud ajalooartikleid. Aga lähemal uurimisel tundus see kaunis mõttetu: milleks kommenteerida haiglasi fantaasiaid? See pole ajalugu, vaid hobuse unenägu, ja sääraste moonutatud "teadmistega" kukuks ajalooeksamil läbi iga koolipoiss.
Venemaa 24. veebruari sissetung sai põhineda ainult ajaloo täielikul mittemõistmisel.
Zelenski: "Me oleme oma ajaloos ja oma maal elanud üle kaks maailmasõda, kolm holodomori, holokausti, Babõn Jari, suure terrori, Tšornobõli plahvatuse, Krimmi okopeerimise ja sõja idas. (---) Ja kui keegi mõtleb, et pärast sellest kõigest ülesaamist oleme meie, ukrainlased – meie kõik – hirmunud, murtud või valmis alistuma, siis ei tea ta Ukrainast midagi." (lk 46-47).
Muu hulgas annab Ukraina president Venemaa arulagedale "erioperatsioonile" ka täpse psühhiaatrilise diagnoosi: "akuutne agressiooni, suurushullustuse, jälitusmaania hoog. Rasked psühholoogilised kompleksid..." (lk 44).
Ja veel: "Kui üks riik kaotab mõistuse, peame meie minetama hirmu ning unustama kaubanduslikud huvid" (lk 62) – see võiks kehtida mitte ainult ukrainlaste, vaid veel paljude rahvaste, sealhulgas eestlaste kohta.
Ukraina president on kogu aeg tajunud käimasoleva sõja erakordset eksistentsiaalset ja globaalset tähendust: "Me peame võitlema selle ebainimliku jõu vastu, mis tahab hävitada inimsuse enda." (lk 63).
Venemaa president ja tema hoovkondlased aga on mitmetes oma sõnavõttudes kuulutanud, et riiki ähvardavad ei vähem ega rohkem kui "satanism" ja "satanistid". Nii metsikut vaimupimedust poleks 21. sajandil siiski oodanud!
Oleme Kremli propagandistidelt kuulnud ülimalt jõhkraid ähvardusi veel väga paljude riikide suunas ("radioaktiivne tuhk" on üks nende lemmiktermineid). Ei saa kahelda Zelenski sõnades: "Ja meie maal otsustatakse praegu, kas mõni teine maa Euroopas peab langema samasuguse agressiooni ohvriks." (lk 61-62).
21. sajandi Venemaad on iseloomustanud stalinismi jõuline taassünd, mille üheks seniseks haripunktiks on mäluühingu Memoriaal sulgemine. Tulevase Venemaa destaliniseerimine, desovetiseerimine ja deputiniseerimine saab olema pikk ja vaevarikas, aga täiesti möödapääsmatu protsess.
Zelenski: "Pidage meeles, et enamik Stalini piinajaid ei kandnud vastutust kõige eest, mida nad tegid. Seetõttu on eriti tähtis tuua kohtu ette Vene timukate uus põlvkond." (lk 158, kõnest Eesti Vabariigi Riigikogule 13. 4. 2022).
Vene propaganda võib Zelenskit hommikust õhtuni nimetada klouniks. Aga just vastase alahindamise tõttu on kaotatud paljud sõjad. Ja pidev abitu kordamine, et "kõik toimub plaanipäraselt", mille üle kogu maailm juba ammugi naerab, näitab Venemaa võimukandjate täielikku vastutusvõimetust. Rääkimata täielikust hoolimatusest inimelude suhtes.
Ka kõige lennukam fantaasia ei suudaks välja pakkuda varianti, mis moodi saaks Venemaa seda sõda võita.
Pärast 1943. aastal kaotatud Stalingradi lahingu otsustavat murrangut venitas Hitler sõda veel kaks aastat, tohutute ohvrite hinnaga. Viimse hetkeni loodeti mingile imele, "imerelvale".
Ukraina imerelv on Zelenski.
1 Kasutan siin ERRi uudistes käibelolevat nimekuju Zelenski.
2 Eesti keeles on juba ilmunud ka esimene Zelenski elulugu: Andrew L. Urban ja Chris McLeod, "Zelenskõi: ootamatu kangelane Ukrainast, kes astus Putinile vastu ja ühendas maailma" (tõlkinud Lauri Liiders, eessõna Rebekah Koffler, kirjastus Paradiis, Tallinn 2022, 188 lk).
3 Olev Remsu, "Ukrainas sünnib sõjakangelane meie silme ees" – Postimees 17. märts 2022
Toimetaja: Kaspar Viilup