2024. aastal, mis Tartu on valitud ka Euroopa kultuuripealinnaks, tähistatakse ka pea kogu Euroopa sürrealistliku kunsti ja kirjanduse voolu 100. sünnipäeva. Helsingis avatud näitusel on väöjas Jüri Arraku, Silvia Jõgeveri, Karin Lutsu, Ilmar Malini, Jüri Palmi, Kersti Rattuse, Ülo Soosteri ja Lüüdia Vallimäe-Marki teosed.

Kuraator Joanna Hoffmani sõnul on sürrealistlikus kunstis olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid ja alateadvuse saladused. "Eestis, kuhu läänelikud kunstivoolud jõudsid viivitusega, ei tekkinudki programmilist sürrealistide koolkonda. Paljud kunstnikud, näiteks Eduard Wiiralt, Karin Luts ja Ülo Sooster, viljelesid küll aeg-ajalt sürrealistlike sugemetega kunsti, kuid ei pühendunud ainiti sellele," selgitas ta ja tõi välja, et kõige järjepidevamaks sürrealistlikuks autoriks võib pidada Ilmar Malinit.

Näituseprojekti "Sürrealism 100" raames korraldab Tartu Kunstimuuseum tuleval aastal neli sürrealismiteemalist näitust: rahvusvaheline näitus koostöös Praha Rahvusgaleriiga Eesti Rahva Muuseumis, 1980ndate karikatuur ja animatsioonikunst Eestis, nüüdiskunstniku Kris Lemsalu isikunäitus ja Ilmar Malini retrospektiiv Tartu Kunstimuuseumis.