Vanemuise viimasest "Kirsiaia" lavaversioonist on möödas üle kahekümne aasta, toona tõi selle lavale Mati Unt. Seekordse lavastaja Priit Strandbergi sõnul on pea 100 aastat tagasi kirja pandud näidendis justkui saladuslik ja aegumatu võlu ning see liigutab sama müstiliselt nagu Pärdi "Tabula rasa". "Ilusad inimeste lood, millest tuleb kokku muusika," ütles ta.

Loo keskmes on majanduslikesse raskustesse sattunud mõisnikud ning oksjon kirsiaia üle. "Inimesed ei ole ju laias laastus muutunud - kõik on jäänud endiseks," rääkis näitleja Piret Laurimaa, et lugu sobib väga hästi ka tänapäeva. ""Väikesed inimesed" koos suurte igatsustega."

"Ei ole kerge saada päranduseks üks mõis. See võib tunduda suure õnnena, aga tegelikult on üks suur karistus. Kui sa oled sündinud liblikana, siis sa ei suuda tegeleda niitmise, katuse parandamise ja maiste asjadega," lisas Laurimaa.

Vaatamata sügavatele teemadele ja traagilistele saatustele, on nii Tšehhov ise kui ka Vanemuise teatrigrupp lavastust siiski komöödiaks nimetanud. "See on Tsehhovi komöödia, mis on äärmuslikult melanhoolne. Elus ongi nii, et mõne teise inimese traagika võib tohutult naerma ajada," kirjeldas lavastaja. "Aga kui ma ise olen traagika sees / .../ siis ma ei pruugi selle üle naerda."