Siim Raie: Estonia juurdeehitust peaks vaatama kui sajandi projekti
Kultuurisaates "Kultuuristuudio. Arutelu" räägiti sel nädalal lähemalt Estonia juurdeehitusest ning ka laiemalt linnaplaneerimisest. Endine muinsuskaitseameti juht Siim Raie kinnitas, et Estonia juurdeehitus ei saa sündida andetute arhitektide poolt, vaid seal on vaja geeniuse puudutust.
Siim Raiel ei ole isiklikku seisukohta, kas Estonia juurdeehitus peaks teatri praegusesse asukohta tulema või mitte. "Meie töörühm tegeleb sellega, millega oleks pidanud tegelema ammu enne rahastusotsuse tegemist ehk siis teostatavuse analüüsiga, seal pole praegu isegi vaja seisukohta võtta, kas sa pooldad või mitte, käib spetsialistitöö poolt- ja vastuargumentidega," rõhutas ta.
"Kõik teavad, kuidas mõistlik oleks, aga inimestel ja organisatsioonidel on omad huvid ning kui mingid diskussioonid jõuavad avalikkuse ette, siis hakkab hoopis üks teine arutelu kõiksugu meeldivuse ja mittemeeldivuste, sobivuste ja mittesobivuste teemal," selgitas ta ja tõi välja, et küsimus sellest, kuidas lisada Estoniale midagi uut, säilitades kõik olemasolev, on väga delikaatne. "See vajab väga julget otsust, aga võib-olla me oleme seni sellele liiga delikaatselt läheneda, me püüame liialt lepitada, aga võiksime seda vaadata julge projektina, sajandi projektina."
Raie arvates peaks see sündima rahvusvahelise arhitektuurikonkursi raames. "See ei saa olla mingi kökats ja andetute arhitektide poolt tehtud, see vajab geeniuse puudutust, mitte ainult selleks, et see vana ja uus seal mõistlikult kokku panna ja et sellest ei tuleks banaalne lepitav lahendus, vaid just seetõttu, et me ehitame uut templit," rõhutas ta.
Mihkel Tüür: peab küsima, kas filharmoonia või Estonia mahuvad ühte hoonesse
Arhitekt Mihkel Tüüri sõnul paistab praegu Estonia juurdeehituse puhul silma planeerimise vaakum. "Kui teatrirahvas tahab teatrit, siis ta peab hakkama endale ise kohta otsima, ise kõike organiseerima ja tegema, aga selle jaoks ongi avaliku sektori poolt linnavalitsuse ja tema põhifookus peaks olema planeerida linna," mainis ta.
Suurim arhitektuurne väljakutse on Tüüri hinnangul see, et seal on 70 meetrit korda 35 meetrit ruumi. "Need on selle süsteemi piirid ning sellest arvestades peabki küsima, et kui Estonial on uut maja vaja, siis kas Estonia ja filharmoonia peavad üldse koos olema, seega võib-olla peab üldse filharmooniale uue maja tegema ning sealt vabaneb ruum, et saaks Estoniast teha korraliku teatri ooperi mõistes," sõnas ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup, intervjueeris Merilin Pärli
Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu"