"Meie filmitegemise algusest on möödunud kümme aastat," tutvustas Järvine. "Materjal oli küllalt keeruline ja see on minu esimene pikem dokumentaalfilm."

"Mul oli ka juhuslikke kohtumisi Otsa fännidega, kes ise minu juurde tulid ning ühest või teisest seigast rääkisid," rääkis Järvine, kuidas ta infot filmi jaoks erinevatest allikatest kogus. Ta lisas, et filmiga antakse Otsa elulugu edasi läbi temaga kokku puutunud inimeste.

"Kogu tõde ei saa keegi kunagi – ükskõik, mis elualal – teada," kommenteeris ta, et ühel filmil ei oleks võimalik kogu tõde Otsa elust kinolinale tuua. "Aga tõesti tuleb esile seiku, millest niipalju räägitud ei ole."

"Temast räägitakse kui artistist, kes oli Venemaal kuulus, kuna ta käis seal palju esinemas," ütles Järvine. "Mulle sattus aga Maret Purde vahendusel kätte vihik tõlkega, kus tutvustati maailma olulisemaid lauljaid, kellest on midagi plaatidele jäädvustatud," tõi režissöör näite ühest sündmusest, millest dokumentaalfilmis juttu tuleb. Ta lisas, et parimate lauljate tutvustus leidis aset Berliini raadiosaates ning selles nimekirjas toodi välja ka Georg Ots. "Mulle saadeti need lindistused ning sealt tuli välja, et välismaalaste arvamused Otsast on ka superlatiivsed," sõnas filmitegija, et Otsa muusika meeldis paljudele välismaalastele. Otsa plaat olevat toona Berliini saadetud salaja.

"Jaa, loomulikult," kinnitas Järvine, et oma uue dokumentaalfilmiga proovis ta esile tõsta Otsa sisemist olemust, mitte teda ümbritsenud suhteid teiste inimestega. "Kui vaadata maailma ajalugu, siis see on täis n-ö ärapanemisi, et ennast esile tõsta, aga tema oli tõesti niivõrd tagasihoidlik kõikide intervjuude käigus, mis välja tulid," iseloomustas ta Otsa, nimetades muusikut tagasihoidlikkuse etaloniks.

"See õpetab lapsi rohkem kunsti mõistma," arvas Järvine, et film sobib ka lastele vaatamiseks. "Mul on jäänud mulje, et teda ei ole unustatud," vastas Järvine küsimusele, et Otsa tuntakse Venemaal veel endiselt.