Maarja Kangro: vahel on mõni raamat nii halb, et sisemiselt tahaks nutta
Kirjandussaates "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" on sel nädalal külas Maarja Kangro, kes kinnitas, et tal on tänaseni "Pipi Pikksukk" läbi lugemata.
Mis on sinu lemmikraamatud?
Kolm-neli aastat tagasi oli selleks Ameerika neuroteadlase ja primatoloogi Robert Sapolsky "Behave" ehk "Käitu" või "Käitu korralikult". Kui kirjandusminister tahab eesti kirjandusest kuulda, siis väga hiljuti, just selle aasta alguses Loomingus Raamatukogus ilmunud Kalju Kruusa luulekogu "Üleelamiste vanake".
Millist tuntud raamatut sa pole kunagi lugenud?
Lapsepõlvest leiab neid palju, sest ma läksin lapsena kiiresti üle krimi ja ulme lugemisele ning sealt pole ju tagasiteed. Pean tunnistama, et "Pipi Pikksukk" on mul läbi lugemata, aga suurtele mõeldud kirjandusest Cervantese "Don Quijote" teine köide on täiesti lugemata.
Millist raamatut sa lugesid viimasena?
Läbi ma lugesin viimati korea päritolu saksa filosoofi Byung-Chul Hani "Läbipaistvusühiskonna", mis oli eesti keeles Hasso Krulli tõlkes. See ilmus Loomingu Raamatukogus ja lugesin seda lennukis, Loomingu Raamatukogu on suurepärane reisikaaslane.
On sul mingi kindel aeg, koht või tingimus, et sa saaksid kirjutada?
Jah, ma pean üksi olema, see on kindel tingimus. Küll mind häirib, kui keegi vahib üle õla või isegi see, kui keegi on samas ruumis. Raamatukogus on raske kirjutada, aga see on veel kuidagi talutav, sest seal kehtib ametlikult see nõue, et teisi ei tohi tülitada, aga kui oled oma kodus, kellegi juures külas või resideerimas, keegi tegutseb ruumis ja siis aeg-ajalt kiikab, see õudselt häirib.
Milline raamat on sind nutma ajanud?
Vahel on mõni raamat nii halb, et sisemiselt tahaks nutta, miks selline asi välja anti.
Milline raamat on sind naerma ajanud?
Mulle kingiti eelmisel aastal Andrus Kivirähki "Meest konverents", vanad lood, aga nii naljakas.
Milline kirjanik on edukas kirjanik?
Romantikud ja mitte ainult nemad ütleksid, et edukas kirjanik on see, kes kirjutab järelpõlvedele, keda veel sadu aastaid pärast tema surma loetakse, kelle nimi kestab edasi. Tänapäeval on see mõiste ja ettekujutus järelpõlvedele kirjutamisest hägustunud, seega on pigem edukas see kirjanik, kelle ideed ja sõnastused lähevad liikvele koos tema nimega, et teda peetakse ka seejuures meeles. Kui tema kuulsus kestab kümmekond aastat, siis vähemalt kirjandusteadlased kirjutavad temast uurimusi.
Kas sa loed enda kohta kirjutatud kommentaare?
Loen küll, palju nalja saab sealt, väga amüsantsed on teinekord. Olen isegi teinud neist viktoriini.
Toimetaja: Kaspar Viilup, intervjueeris Mart Juur
Allikas: "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"