Selleks, et kõnetada lavastuse sihtrühma ehk tänapäeva noori, valis lavastaja Rauno Zubko teemaks identiteediotsingud nii kriiside kui ka infoajastu valguses.

"Sinna alla lähevad kõik alates küberkiusust kuni selleni, et ma tegelikult saan ennast kuskil virtuaaltasandis välja elada või olla selline mina nagu ma väga sooviksin. Et võib-olla koolis ma seda päris ei julge, aga siis ma lähen virtuaalkeskkonda ja seal julgen," selgitas Zubko "Aktuaalsele kaamerale".

Lavastus kutsub publikut julgelt telefoni kasutama, pildistama ja filmima. Teatrikülastaja saab laval toimuvat mõjutada, hääletades telefonist nii etenduse eel kui ka selle jooksul. Oma oluline roll on laval musitseerival Jonas Kaarnametsal, artistinimega Jonas.f.k.

"Ma olen selline DJ / Jumal siin lava peal. Ma mängin oma lugusid, mul on natuke Jumala puudutus, et oma tegevusega mõjutan seda, mida tantsijad laval teevad," kirjeldas Kaarnamets.

Siin on ports minu laule. Me üritasime valikus olla sellised, et oleks midagi kaasajast, oleks midagi n-ö noortele, ning midagi ikkagi ka minevikust ja tulevikust ka," jätkas ta.

"Minu jaoks ongi väga põnev lavastusele muusikat valida. Et erinevalt minu igapäevatööst lavastuses peakski olema kõigel tähendus ja muusikal peab olema seos sellega, mis laval toimub," lisas Kaarnamets.

Identiteeti otsivad laval Vanemuise balletitantsijad ning umbes pool nende tantsust on improvisatsioon.

"Eks nad ise olid ka natuke šokis alguses, kui ma tulin ja hakkasin midagi täiesti teisest puust tegema. Lavastuses on nii suur osakaal improvisatsioonil. Sa ei teagi, et mis ja kuhu ma nüüd lähen või mis tunde pealt midagi teen," kirjeldas Zubko.

"Aga minu eesmärk oligi, et see oleks sellele trupile midagi täiesti teistsugust ja uut ning arendavat. Nii et ma loodan, et see protsess seda oli," lisas ta.