Eelmisel suvel väljatöötatud uus rahastamismudel vähendas keset käimasolevat hooaega osade väiketeatrite rahastust, nende hulgas ka Tallinna Linnateater kui munitsipaaletendusasutus, mis on oma mahult ja olemuselt võrreldav teiste riigi etendusasutustega.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on omavoliliste bürokraatlike joonte tõmbamine teatrite vahele ohtlik pretsedent, ent ta rõhutas, et riik ja omavalitsus teevad omavahel tihedalt koostööd.

"Tallinna Linnateater on sisuliselt üks väheseid teatreid Eestis, kus kohalik omavalitsus vaieldamatult kõige suuremates mahtudes panustab," lausus abilinnapea. "Kui me vaatame, kuidas Eestis kultuuri rahastatakse, siis struktuurne mure on see, et meil on kõik koondunud väga tugevalt riigi tasandile," arvas ta.

"Meie kultuurirahastusest keskmiselt kaks kolmandikku liigub läbi ministeeriumi või läbi riigieelarve, samal ajal, kui mujal Euroopas on tava, et see on üks kolmandik ja kaks kolmandikku on see, mis liigub läbi kohaliku omavalitsuse," jätkas Oja.

"Tegelikult laiemas vaates on küsimus selles, et teeme rohkem, kui Eestis kultuuri rahastamise mudel ette näeks," ütles Oja. "Ma ei näe täna seda debatti, kas Tallinna linn võiks või peaks võtma veel teatreid oma rahastuse alla. Tallinna linn võib tunduda rikas omavalitsus, aga tegelikult on ka meie eelarvel piirid."

Kaarel Oja lisas, et uue rahastusmudeli hammasrataste vahele jäid ka mitmed teised Tallinnas tegutsevad märgilised teatrid.

Tallinna Linnateatri juht Mihkel Kübar ütles, et rahastusmudeli muutmisel ei tohiks heita kõrvale seniseid kokkuleppeid.

"See on üks tõsine koht, mis kipub ununema, et Linnateater on muutumises sellest hetkest saadik, mil Laial tänaval alustati renoveerimistöid," ütles Kübar. "See on olnud aastaid ettekirjutatud ja sellisel hetkel teha kardinaalseid otsuseid, unustades, missugune Linnateater olema saab, on teatri seisukohalt murettekitav."

Abilinnapea lausus, et riigi ja linna ühise sihtasutuse loomine ei ole potentsiaalselt vajalik, rohkem tekitavad probleeme finantsilised riskid ja tehnilised küsimused.

"Küsimus on selles, kas see mudel annaks kindlustunde tuleviku jaoks, et me selliste segadustega rahastamises enam tegelema ei peaks," ütles ta.