Nüganeni sõnul on era- ja munitsipaalteatrite rahastamises nii mõnigi vajakajäämine ning uue süsteemi suurim puudujääk on see, et kõiki teatreid hinnatakse ühe mõõdupuu järgi.

"Umbes nagu euroliidus vaatad kõiki riike ühtemoodi – kui nad punkte täidavad, saavad ka vastavalt toetust. Aga riigid on erinevad ja teatrid on ka erinevad. Ja praegune mudel teeb kõik teatrid ühesuguseks," tõi ta välja.

Nüganeni sõnul ei võimalda uus hindamissüsteem, mille järgi era- ja munitsipaalteatritele raha jagatakse, tegelda loomeinimestel sellega, millega nad tahavad, vaid nad hakkavad tegelema asjadega, mis aitavad toetusteks vajalikke kriteeriumeid täita.

Ta võrdles tekkinud olukorda eurolaulude kirjutamisega. "On teatud parameetrid, mille alusel arvatakse, et laul vastab Eurovisiooni lauluvõistluse standarditele ja on võimalik võidulaul. Teatrid pannakse samasugusesse situatsiooni," märkis ta ning lisas, et ministeeriumite poolt antud kriteeriumeid pole teatritel tegelikult keeruline täita.

"Näpuotsatäis Eesti autoreid, näpuotsatäis avangardi, näpuotsatäis klassikat, näpuotsatäis head kvaliteeti, näpuotsatäis kvantiteeti, näpuotsaga ringisõitmist ja näpuotsaga festivale," loetles ta.

"Nii muutuvadki kõik teatrid ühesuguseks, sest need nõuded on ühesugused kõigile ja kõik püüavad, kui nad raha tahavad, sellest šabloonist läbi saada. See ongi selle kõige suurem viga – teatrid ja loojad kaotavad isikupära," lausus teatrimees.