Tom Stoppardi näidendil "Every Good Boy Deserves Favour" põhinev lavastus räägib loo dissidendi saatusest totalitaarses ühiskonnas.

Nüganen sõnas, et tagantjärele on ta hakanud kõige enam väärtustama inimesi, kes Nõukogude ajal julgesid režiimile vastu hakata – just see teda inspireeriski.

"Kes ei piirdunud ainult köögis Nõukogude võimu kirumisega, vaid julgesid seda teha avalikult, kirjalikult, koosolekutel, petitsioonidel, 40 kirjas ja nii edasi," märkis ta. "Need on erilised inimesed. Me ei tohi neid asju ikkagi unustada, neid inimesi ja nende tegusid. Euroopas käib sõda," rõhutas ta.

Stoppardi näidend "Every Good Boy Deserves Favour" valmis 1977. aastal. "Ma saan aru, miks Stoppard kirjutas selle ja miks seda mängiti. See oli selline sulajärgne periood, külma sõja aeg," analüüsis Nüganen.

"Poliitvangide mõttes oli see natuke pehmem aeg kui praegu. Praegu meil puudub ülevaade – me ei tea, kes on Venemaa režiimi all olevates vanglates, kui palju seal [poliitvange] on, mida nendega seal tehakse. Lihtsalt kõige tuntumatest teame, aga muidu me ei tea üldse, mis seal toimub. Ja Vene inimesed ise ka ei tea, nad ei tahagi teada. Haige ühiskond. Sind ei huvitagi see, mis toimub väljaspool sinu trepikoda."

Lavastaja sõnas, et ta ei ole mõelnud, kust peaks publiku vanusepiir jooksma. "Aga 20–30aastased, mu tütarde eakaaslased võiksid seda näha küll. Sest me ei tohi neid asju ega inimesi, kellest lugu räägib unustada," märkis ta.

Samuti räägib Nüganeni sõnul näidend sellest, kuidas ei tohi alla anda. "Ka praegusel ajal ei tohi me alla anda. Need põhjused on muidugi teised, kuid ka kõige raskemas situatsioonis ei ole inimene loodud selleks, et murduda. Inimene peab vastu pidama," lausus ta.