Loe luuletusi Jüri Üdi, Joel Sanga jt legendaarsest kogust "Närvitrükk"

Juhan Viiding, saade
Juhan Viiding, saade "Palav puder". Märts 1973 Autor/allikas: Heidi Maasikmets

Loomingu Raamatukogu andis emakeelepäevaks kuldsarjas välja uustrüki teosest "Närvitrükk" – eesti nüüdisluule kujunemisse sügava jälje jätnud luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Kuidas selle kogumiku avaldamine 1971. aastal võimalikuks sai ja raamat vastu võeti, avab uustrüki jaoks kirjutatud Mart Velskeri saatesõna. Avaldame teosest mõned luuletused.

Katkend:


Joel Sang

TULEN KUKESAMMUDEGA

üle välja joostes
lumi hambaid krigistab
ja kuu on rängalt roostes

tulen tulen tuli juustes
kõrvus kutsuv helin
mille pääle südaöösel
kodunt välja tulin

hangepõhjast vastu helgib
haljas lättevesi
seisatan et läheneda
hästi tasakesi

allikat kui pasunat
kui karikat sean suule
juhtumisi pillan pilgu
roostekarva kuule

taeva poole tõusmas näen
hõbevalget lindu
tühi pesa lättease
allikas läks lendu

pikkamööda valgub pähe
taipamisetunne
lõõtsutades langen lume
kohevasse unne

*

ŠEFI KABINETIS VASTU KOLMAPÄEVA

klaverist ma hoidsin eemale
kaugemale garnituurist karahvinist telefonist
kuud ei olnud
oli
kuid ei paistnud
siis mind järsku selja tagant
rabas raske nahkne diivan
rebis jalad vaibast
haaras kaissu neelatas ja
üle pää lõi kokku
nüüdsest pääle iga kord end leian
tema mustast kõhust ümber
vedrud lollilt sirgu
aga mis see minu asi
mina ajan ennast püsti mina
kohe välja astun
seesam seesam seesamune
kuidas ta nüüd oligi
seesam seesam enam ei avane
keegi istus et vedrud
krägiseme

 

Jüri Üdi (Juhan Viiding)

JÄÄPÕRGU

ma olen unes
    rääkind võõraid keeli
ja olles ärkvel
    tantsind tantse mis
ei sobi mehe
    le kes raskelt haige
ja kes on arvel
    tubdispanseris
ja kes on kirjas
    vakuraamatutes
ja kelle pihti
    mus teid põletab
kes läbi elu
    jookseb rõõmsalt nuttes
kui lõbus maailm
    jäiselt jõletab
kus miljard elu
    uiskudele toetub
ja mööda pinda
    püüab püsida
kus miljard elu
    vaikselt vette poetub
kas on sääl külm
    ei maksa küsida

*

ma ei kirjuta vastikuid ridu
ma ei kirjuta nastikuid ridu
ma kirjutan rästikuid ridu
suuri rästikuid ridu

 

Toomas Liiv

KÕIGEST HOOLIMATA

minna ikka ja kõigest hoolimata keelatud
mere äärde ja võtta kinni mere laineta-
vast pihast ja vaadata siis sügavale mere
virvendava näo taha nii et midagi peab

kõigest hoolimata siiski juhtuma kui min-
nakse nii keelatud mere äärde püüdma
püüdmatuid kalu ja lootmata kaitsvatele
liivarandadele ja nii hakkavadki suured

ning nõelamishimulised meremesilased ehi-
tama ümber mere vangimüüri millest pahi-
sevad lained küll alatasa üle saavad jooks-
ma kuid mille taha nad kõigest hoolimata

alati peavad tagasi minema

*

ma olen veel üsna noor mees
mitte eriti tark ja pruunide
silmadega ja kui ma lipsu ette
panen siis on mul lips ees
aga kui ma kingad ja sokid
jalast ära võtan siis pole
ma mitte paljajalu ometi
ja alati pean ma leidma kõrvad mis
mind kuulavad silmad mis mind
vaatavad ja suu mis kinni on
kui mina räägin ja ma tean
väga hästi et kõige tähtsam
on mäletada mäletada ja veel
kord mäletada nii et sellest
mäletamisest kasvaksid valged
lilled haudade peale

 

Johnny B. Isotamm

LUULETAMINE ON RASKE TÖÖ

ytlevad yksmeelselt
kõik need kes sellega leiba teenivad
lyroloogid inimhingede insenerid
grafomaanid ning
luuletööliste ametiyhingu tuusad

luuletamine on kerge töö
arvab enesekindlalt
luulevõõras keskklass
kui ta juhuslikult ise
sellega tegemist ei tee

luuletamine on lõbus töö
vilistab mõni
muuseasluuletaja
keda konjunktuur ning stagnatsioon
kogemata on kõrvupidi
parnassile tirinud

luuletamine on ropp töö
kirus jaan oks
see roosipõõsas sõnnikuhunnikul

luuletamine pole yldse töö
ytlen mina

*

TUHKA PÄHE

ma palju paha teinud
olen teinud
kalli kõrval voodis
unistanud teisest
võõras aias õunaraksus
olen käinud
oi ma paha teinud
olen teinud
yhte halba teise halva
vastu vahetada pyydnud
yhte hääd teise hää eest
kaitsta hoida tahtnud
oi ma paha teinud
olen teinud
viljapää seest teri
tolmu sisse puistanud
paberit oi paberit
hästi palju määrinud

"Närvitrüki" esitlus toimub neljapäeval, 16. märtsil kell 18.00 Akadeemilise Raamatukogu Kohvikus (Rävala pst 10). Raamatu ajaloost ja autoritest räägivad ning tekste loevadVeronika Kivisilla, Jürgen Rooste ja Jaanus Vaiksoo. 

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: